Putin tegi täpselt sama, mida varemgi

Möödunud nädalal turge raputanud punane värin on pealtnäha vaibunud, ent nagu ütles “Äripäeva arvamusliidrile” Peeter Koppel, ei tea õieti keegi, mis saab edasi. Bloombergi mõjukas finantsajakirjanik John Authers usub, et tõsiste järellainetuste tõenäosus on suur.

Alanud nädal on aga Ukraina päralt, sest esialgu justkui trollimisena paistnud sissetung Venemaa Kurski oblastisse on võtnud mõõtmed, mis on pannud Kremli tõsiselt kahvlisse. Omamoodi irooniline on tõik, et ukrainlaste sissetung toimus olümpia ajal – on ju suurvõistluste ümber toimunud nii Venemaa sissetung Gruusiasse kui ka kaks korda Ukrainasse.

Kremli klakööride kaeblevad üleskutsed, et rahvusvaheline kogukond sedasorti piiririkkumise hukka mõistaks, on mõistagi üksnes kirsiks tordil.

Samamoodi sobitub mustrisse Vene režiimi juhtiva Vladimir Putini otsustamatu passimine — see on saanud keerulistes oludes juba tavapäraseks. Kuivõrd kogu süsteem toimib ülevalt alla käsuliiniga, tähendab see pikemat peataolekut.

Ukraina kaevub sisse. Ukraina väed alustasid eelmise briifingu ilmumispäeval ehk täpselt nädala eest sissetungi Kurski oblastisse ja on enda sõnul hõivanud tuhat ruutkilomeetrit ehk Hiiumaa-suuruse maa-ala. Ehkki pole selge, mida Ukraina sissetungiga päriselt taotleb, sunnib Venemaa neid äraspidisel kombel Kurskis kanda kinnitama, sest Vene abiväed jõuavad uuele rindele painavalt aeglases tempos.