Sõjal võib Eesti käekäigule olla kaugelt suurem mõju kui lihtsalt paar aastat kallimat elektrit, see võib Eesti kasvu väga pikaks ajaks känguma määrata.
- Kui kiiresti majandus saaks taastuda? Logistika ja transiidisektor endisel tasemel tõenäoliselt ei taastugi Foto: Liis Treimann
Sellal, kui majanduse peamisteks väljakutseteks paistab olevat Rootsi ja Soome käekäik või see, kui mustades toonides Eesti inimesed tulevikku näevad, tasuks korra vaadata otsa ka sellele, kui kiiresti Eesti majandus pärast kaheaastast langust taastuda saaks, ja seda eriti pikemas perspektiivis.
Äripäeva uudistetoimetajad Kristjan Pruul ja Janno Riispapp kirjutavad iga kuu makromajandusest oma uudiskirjas “Makromaania”, mida saab omale tasuta postkasti
tellida SIIT.Seotud lood
Valitsuse hirm majanduse langusse rääkimise pärast on võrdlemisi õigustatud, sest valitsuse enda poliitika tüürib majanduskasvu nullimise poole.
Kaks, kolm või neli intressikärbet? Kuue kuu euribor vajub 3 protsendi lähedale, kuid juhtub see kuue kuu pärast, aasta pärast või sootuks järgmise aasta lõpuks, pole majandusanalüütikud ja finantsturud päris ühel nõul. Mõju Eesti laenuvõtjatele ulatub sadadesse miljonitesse.
Statistikaameti energiahindade rehkendused panevad analüütikuid juba mõnda aega kukalt kratsima, kui hinnakasv mõõdeti päriselust kiiremaks, võis see meile kalliks maksma minna, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Janno Riispapp “Makromaania” uudiskirjas.
Minister Tiit Riisalo seatud majanduse kahekordistamise siht eeldaks Hiina kiirusel Saksamaast mööda kasvamist, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul “Makromaania” uudiskirjas.
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.