Nädala lood: Tallinna bürood seisavad kasvava probleemi ees, Planet42 boss tahab eestlastest vabaneda

Äripäev avaldas reedel, kuidas Tallinna ärikinnisvara omanikud peavad enam kui 100 000 tühja ruutmeetri täitmiseks praegu teravat võitlust.

Tallinnas on praegu umbes 10 protsenti büroopinnast tühi, kuid see osakaal on suurenemas, ennustavad maaklerid. Kui arvestada ka pinda, mis on küll välja üüritud, kuid seisab kasutuseta, sest töötajad on kodukontoris, ulatub vakantsus kuni 15 protsendini, hindab üks ärikinnisvara konsultant. Tervislik vakantsuse määr jääb tema sõnul 5 protsendi ringi.

“Pärast kõiki neid kriise vaadatakse väga kriitiliselt kõik vajadused üle. Kui on kuskil mingi ülemäärane ruutmeeter, siis loobutakse võimalusel väga kiiresti,” ütleb Tallinnas kolme suurt büroohoonet omava kinnisvarafirma esindaja.

Paljude Eesti investorite rahaga toetatud Lõuna-Aafrika autorendiäri Planet42 välismaalasest boss tahab eestlastest lahti saada. Planet42 juhtimise on üle võtnud private equity taustaga Andrew Rolfe.

Rolfe on omal alal maailma tipp: juhtinud restoraniketti Pret A Manger, vedanud maailma ühe suurima riidepoe Gap rahvusvahelist osakonda ning olnud tähtsatel kohtadel PepsiCos. Private equity proff Rolfe juhtis pikalt erakapitali investeerimisfirmat Towerbrook, millel oli mõned aastad tagasi varasid pea 14 miljardit dollarit.

“Andrew’ga on väga-väga raske rääkida. Ta on väga terav, hästi argumenteeritud jutuga. Lõpetad temaga telefonikõne ära ja mõtled, et kurat, kas oled jänes või ei ole jänes,” kirjeldab Lauri Meidla. Meidla on Planet42 üks esimesi investoreid ning üks neljast eestlasest, kes istub firma nõukogus. Peale tema on seal asutajad Marten Orgna ja Eerik Oja ning investeerimisfondi esindaja Rait Ojasaar.

Sellest, mis Planetis on juhtunud, räägib Meidla kõike oma silmaga näinud inimesena praegu kõige avatumate kaartidega.

“Andrew Rolfe’i arvates on kõik eestlased, absoluutselt pole vahet, kas võlausaldajad, aktsionärid või fondid, tema mõistes on kõik aborigeenide kari,” lausub Meidla. “Ta tahab kõikidest eestlastest lahti saada. Võlausaldajatest ja aktsionäridest.”

Sel nädalal ilmus pilti ka investorite kannatuse proovile pannud PlusPlus Capital, mille saneerimiskava sai Harju maakohtult hävitava hinnangu. Värskelt uue suuromaniku saanud firma tegevjuhi hinnangul teeniks terendav pankrot vaid kodumaise konkurendi huve.

Baltimaades ja Soomes võlgade väljanõudmisega tegeleva PlusPlus Capitali tegevjuhi Peeter Piho sõnul jättis Harju maakohus saneerimiskava kinnitamata sisuliselt eksklusiivselt ühe ebakonstruktiivse ja selgelt kiuslikult käituva võlakirjaomaniku meelevaldsete vastuväidete pinnalt ning jättis enamuse PlusPlusi seisukohtadest põhjendamatult tähelepanuta.

Kuigi kohus algatas pankrotimenetluse, tahab PlusPlus saneerimisega jätkata – Piho kinnitusel esitatakse määruskaebus Tallinna ringkonnakohtule.

Äripäev avaldas sel nädalal ka ühe ühe loo, mis torkab valusalt maksumaksjat: riigi suurim süstlahange passib juba aastaid vaid ühele firmale.

Sotsiaalministeeriumi allasutuse Tervise Arengu Instituudi sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvatel süstlahangetel on seatud piirav nõue, mille tulemusena riisub juba aastaid hangetel koore ainult üks pakkuja, suurärimees Margus Linnamäe firma.

Äripäev rääkis veel mitme meditsiinitarbeid müüva ettevõtjaga, kes kinnitasid sama probleemi. Neil oleks kaupa ja huvi süstlaid pakkuda, aga Eesti üks suurim ja magusaim süstalde-nõelte hange on piirava nõude tõttu enamiku süstlatootjate jaoks suletud.

Pärast Äripäeva artikli ilmumist teatas Tervise Arengu Instituut, et loobus süstlahankel ühte firmat soosinud nõudest.

Margus Linnamäe nimi käis sel nädalal läbi ka kinoärist, kui kunagi keelatuks jäänud kino jõudis ikkagi tema kätte.

Ettevõtja Kristjan Kongo müüs Linnamäe firmale MM Grupp viimase osa Eesti Forum Cinemasest, mis tähendab, et sündinud on tehing, mille konkurentsiamet mõni aasta tagasi ära keelas.

Äripäev kirjutas pärast tehingu selgumist juhtkirjas, et sisulise kinomonopoli tekke jälgimine on olnud nagu aeglaselt juhtuva laevaõnnetuse vaatamine. “Ootame huviga konkurentsiameti järgmist sammu,” kirjutas Äripäev juhtkirjas.

Jooksval nädalal saime veel teada, et kaerajoogitootja Jane Kaerajook sattus lõplikult raskustesse ja taotles pankrotti.

“Usun, et turg ja tarbija on õiglased ning nende sõnum oli, et sellises majanduskeskkonnas sellise hinnaga preemiumtoodet nii sageli enam ei soovita osta,” tõdes ettevõtte asutaja ja juht Jane Kaljulaid.

Kaljulaid ütles, et tal tuli muutunud majanduskeskkonnaga kohaneda ja leida uusi võimalusi ettevõtte käigushoidmiseks. “Pingutasin selle nimel, kuid kahjuks see ei õnnestunud sellisel määral, et ettevõttega jätkata.”

“Väga kahju, et Jane Kaerajoogil niimoodi läks. Nad olid ikkagi üks kaerajoogituru pioneeridest siin Eestis,” ütles Eestis kaerajooki tootva Yooki juht Katre Kõvask.

Kui nädala olulisemate lugude ülevaate alguses tõstsime esile ärikinnisvaras kasvavat vakantsust, siis näha on ka müügiotsuseid.

Colliers müüb Rootsi kinnisvarafondi siinsest portfellist kolme hoonet ehituspoe Bauhof rendilepinguga ning ühte A1000 Marketi rendilepinguga hoonet.

Uut omanikku otsivad üüripinnad, kus tegutsevad Haapsalu, Kuressaare ja Valga Bauhofi kauplus, lisaks on Võrus saadaval A1000 Marketi üürilepinguga pind, avas nende omaniku Sõbra Ärikeskuse juhatuse liige Jaanus Janek Juss. Colliers reklaamib kauplusi kui pika rahavooga ärikinnistuid, mida saab osta nii eraldi kui portfellina.

Samale Rootsi omanikule kuulub Tallinnas Solarise kaubanduskeskuse hoonestusõigus. Jussi sõnul ei ole omanik otsustanud, mida selle kinnisvaraga teha.

Suur huvi langes veel kaubandusärimees Oleg Grossile, kes ostis 650 000 eurot maksnud superauto. Ta ütles, et see pole mitte eputamiseks, vaid selleks, et kasumit teenida.

On kummaline, et niigi hirmkallis auto muutub poest välja sõites veelgi kallimaks, aga ometi nii asjalood on. Järelturul algavad taolise masina hinnad 890 000 eurost ja ulatuvad isegi üle miljoni, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.

“Minu mõistus seda hästi ei võta, aga tahtjaid on,” lausus Oleg Gross ja lisas, et taolisesse autosse investeerimine on märksa kasumlikum kui uue poe ehitamine.

Sõidukit saab lähemalt uudistada artiklist “Lamborghini ostnud Oleg Gross loodab superautoga sadu tuhandeid teenida”.