Populaarne pitseeria, kallurveod ja põllumajandustehnika müüja – maksejõuetuse teenistus sihib lootusetutest pankrottidest miljoneid ja kaasustest vaatab vastu kaos raamatupidamises ning raha kantimine.
- Võib-olla on jäänud mulje, et pärast firmamatja kätte andmist ei pea enam vanade vigade pärast muretsema, see ei vasta tõele, ütles Signe Viimsalu. Foto: Andras Kralla
Teist aastat tegutsev maksejõuetuse teenistus on tänavu kolme kvartaliga ette võtnud 145 varatu äriühingu pankrotimenetlust. Need on üheskoos tekitanud võlausaldajatele kahju kokku 39,6 miljoni euro ulatuses. Riigile jäi tasumata 6,23 miljonit. “Teisisõnu jätab üks varatu äriühing oma juhtorgani liikmete, sealhulgas raamatupidamise eest vastutavate isikute käitumise kaudu keskmiselt maha umbes 273 000 eurot võlgu,” märgitakse ameti värskes ülevaates.
Seotud lood
Pärast seadusemuudatust ja hiljutist kohtupraktikat piisab ettevõtjale ärikeelu määramiseks pelgalt pankrotiavaldusega hilinemisest, ütles konkurentsiameti maksejõuetuse teenistuse juht Signe Viimsalu.
Pankrotihalduri pöördumisest hoolimata sundlõpetas äriregister Eesti Arengu Hoiu-laenuühistule võlgu oleva firma, mistõttu tuleb halduril nüüd kulutada aega ja raha, et ettevõte kohtu kaudu võlgnike registrisse ennistada.
“See oli põhimõtteliselt Exceli tabel, mida ta nimetas võlakirjadeks”
Lennukate lubaduste saatel ettevõtjate raha võlakirjadesse investeerinud Estonian Airi endise nõukogu juhi Olev Schultsi firma jättis teda usaldanud inimesed ilma miljonitest eurodest. Keegi ei tea, kuhu raha haihtus.
Väidetavalt Singapuri tehisteemantitesse, Araabia Ühendemiraatide farmaatsiaprojekti või ka Luksemburgi suurde võlakirjaemissiooni investorite raha pannud Cresco Väärtpaberite pankrotiistungil andsid võlgniku vande juhatuse liikmed.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”