Raadiohitid: USA valimised ja investorite ootus

Ameerika Ühendriikides näitab mitu märki, et majanduse päästmiseks on riik minemas taas rahatrüki teed, ütles Swedbanki finantsturgude vanemspetsialist Meelis Maasik.

Maasik rääkis Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis, et USA riigivõla suurust vaadates tundub Ühendriikides olevat "mingisugune kriis, aga samas seda ei näe, sest majandus kasvab".

Maasik lisas, et USA riigivõlg on kasvanud nii suureks, et selle teenindamiseks tundub loogiline minna sama teed teiste riikidega, kes on majanduskasvu hoidmiseks raha trükkinud, et hoida intressid inflatsioonist madalamal.

Maasiku sõnul on USAs näha veel teisigi ohu märke.

Meelis Maasikut intervjueeris Linda Eensaar.

Rootsis elav Swedbanki portfellihaldur Pertti Rahnel avaldas, kuhu investeerida olenevalt USA valimistulemustest, ning kinnitas, et aasta lõpp võiks igal juhul USA turul rohelisse värvuda.

Rahnel ise on investeerinud enda raha peamiselt aktsiatesse, kuid tõdes, et eelmisel aastal paistsid ka võlakirjad väga huvitavad ja just USA riigivõlakirjad ja kõrge tootlusega võlakirjad intresside langetuste ootuses. Rahnel tõi välja, et ka rootslased on väga palju aktsiausku erinevalt näiteks sakslastest ja lõunaeurooplastest.

Ettevaatavalt tõi Rahnel esile, et kõige suurem mõjutaja aktsaiturgudel on lähenevad valimised, mis võivad erinevaid sektoreid või regioone toetada. Donald Trumpi võimule tulek võiks tema hinnangul kaasa tuua defitsiidi tõusu võrreldes tänase poliitikaga ning see võib kaasa tuua võlakirjade intresside tõusu, mis on viimastel nädalatel ka tõusu näidanud.

“Kuuma tooli” intervjuus soovitas Swedbanki juht Olavi Lepp valitsusel hoiduda niinimetatud joogajuhtimisest.

Seda väljendit – joogamänedžment – kuulis Lepp enda sõnul ühelt kolleegilt. See tähendab juhtimist, kus lahendadakse korraga ühte probleemi, unustades samal ajal kõik teised probleemid, mis samal ajal üleval on. “Nüüd ma tegelen ainult eelarvega. Nüüd demograafiaga. Ja nüüd haridusega. Nii ei saa. Sul peaks tekkima mingi suurem plaan,” ütles ta.

Praegune valitsus on Lepa sõnul pärinud hulga probleeme eelmistelt valitsustelt. "See ongi meie riik. Valitsus tegeleb selle olukorraga, mille on ise tekitanud ja mis on teiste tekitatud. Ma loodan, et jätkub ka oidu pidada neid dialooge, mis on meile üldse jõukohane," märkis ta.

Tšehhi skeemiga autosid rentivate-ostvate inimeste huvi võib olla oma raha päritolu või varalise seisu peitmine, leidsid ajakirjanikud saates „Äripäev eetris“.

Maksuameti menetluse päevavalgele toonud Marge Ugezene sõnul on JMV Motorsi klientide seas ka inimesi, kes on narkokuritegudes süüdi mõistetud. „Samas vaatad, et nendel ei peaks vist väga raha olema. Osa kliente on kindlasti ärevil, et mis nüüd toimuma hakkab.“

Ugezene sõnul on JMV äriviisid väga kahtlased ja ta kuulis, kuidas osa inimesi on hakanud oma autosid Eesti registrisse tooma, sest käimasolev maksuasi tekitab omajagu küsimusi ja tundub, et asjad võivad pöörduda klientide kahjuks.

Karl-Eduard Salumäe sõnul vaadatakse näiteks Soomes väga kiivalt, kui sinna kolinud eestlane sõidab ringi Eesti registris oleva autoga. Samuti jälgitakse Eestis tööautodega seonduvat.

Saates esimeses pooles räägiti Bolti otsusest tõukuvalt kodukontori võludest ja valudest, aga ka ringkonnakohtu värskest otsusest, mille järgi rikkus TREV-2 Grupist lahkunud ja Verstoni palgale läinud töötaja ärisaladuse reeglit. Salumäele avaldas muljet, et töötaja suutis oma isiklikule e-postiaadressile saata tööstuslikus koguses faile – nagu sõnas Sven Pertens –, kui tavapäraselt ei lase mahupiirangud fotosid ega videoid läbi.

Saates osalesid ajakirjanikud Janno Riispapp, Karl-Eduard Salumäe ja Marge Ugezene.

Ajaloolisi üldvalimisi pidanud Gruusia riik on teelahkmel: Kreml või Euroopa. Raul Rebase sõnul selgitab grusiinide pööret vahest üksainus asi.

„Gruusia saatus on mulle mõistatus,“ lausus „Äripäeva arvamusliidri“ saates kommunikatsiooniekspert Raul Rebane. Miks on pööranud riik, mis pürgis Euroopasse ja pidas Venemaaga verist sõda, näo tagasi Kremli poole?

Viimase kümnendi on valitsenud riiki oligarh Bidzina Ivanišvili juhitud poliitiline jõud, mis ähvardab nüüd otsesõnu valimisvõidu järel demokraatiale lõpu teha.

Rebase sõnul pole vahest muud selgitust kõigele kui Gruusia ühiskonna kultuuriline erinevus kriisiolukordadele reageerimisele. „Kui meil kriisiolukorras võetakse otsus vastu põhimõttel vabadus, riik, rahvas, keel, tulevik ja preambula, siis Gruusia otsused väga tihti tunduvad olevat seotud pere, klanni või grupiga.“

Rebase sõnul on need valimised tõepoolest teelahe ja mitte üksnes Gruusia piires. „Et see Vene jõud läbi Ivanišvili on nii tugev, see on praegu väga otsustav moment. Elame nii ajaloolisel ajal: Moldova võib ära pöörata, Gruusia, Ukraina sõda veel sinna peale — ja mis võib juhtuda veel Valgevenes. Nagu kaleidoskoopi vaatad.“

Saates selgitas Rebane, mida Gruusiast võib oodata, miks on Moldova ühiskond oma Euroopa suunas niivõrd lõhki ning mida tõotab järgmine aasta Euroopa Liidu ja Venemaa vahele jäävates riikides. Lõpetuseks arutles ta ka populismi ja Donald Trumpi üle.

Intervjueeris Indrek Lepik.