Nädala lood: 18 miljoni jagu LHVd vahetas omanikku, Jaak Roosaare seilab pankrotilaines

Tänavused USA presidendivalimised tõotasid esialgsete küsitluste järgi kujuneda tasavägiseks, sest erilist edumaad ei paistnud demokraat Kamala Harrisele ega vabariiklane Donald Trumpile. Äripäev kajastas valimispäeva sündmusi täpsemalt otseblogis, mis lõpuks näitas tulemustes selget ülekaalu Trumpile.

Eraldiseisvalt kajastasime aktsiaturgude sündmusi ka börsiblogis.

Ligikaudu poolteist nädalat valimiskampaania lõpust USAs viibinud Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik selgitas pärast tulemuste selgumist lähemalt, miks Trump võitis ja mis saab edasi. “Trumpi võit polnud mitte juhus, vaid taaskordne kategooriline eitus senisele poliitilisele ja majanduslikule korrale,” märkis Lepik.

Trumpi võiduga kaasnes märkimisväärne mõju muu hulgas finantsturgudele. Seepärast on arusaadav, miks investor Toomas pööras ka oma pilgu aktsiatele, kus võisid tekkida värsked ostukohad.

Sel nädalal märkasid paljud, et Heldur Meerits pidi 18 miljoni eest LHV aktsiaid ära andma. LHV Groupi nõukogu liikme ettevõte kandis varajagamise raames üle pooled ettevõtte omanduses olevad LHV Groupi aktsiad.

Tehingu väärtus oli sel hetkel LHV Groupi aktsiate hinnataseme juures ligi 18,4 miljonit eurot.

Vara üleandmise põhjus on mitu kohtuastet läbinud ja jõustunud riigikohtu otsus.

Investorid hoiavad endiselt hoolega silma peal ka Jaak Roosaarel. Raskustesse sattunud idufirmale Planet42 laene vahendanud Roosaare firmad peavad lähiajal otsustama, kas esitada enda saneerimis- või pankrotiavaldus.

Roosaarel on kuus sündikaatlaene Planet42-le vahendanud ettevõtet, neist Miljardid ei millestki OÜ-le on kohus juba määranud ajutise pankrotihalduri.

Ülejäänud sündikaatlaenuettevõtete puhul peab juhatuse liige Roosaare lähiajal esitama arvatavasti pankrotiavaldused, kuna oktoobri lõpus valminud Inclusion OÜ saneerimiskavast on näha, et oma kohustusi võlausaldajate ees ei suudeta täies ulatuses täita. See omakorda tähendab, et ka Roosaare ettevõtted ei suuda võetud laene tagasi maksta.

Nädala alguses kajastas Äripäev ka seda, kuidas Tartu Ülikoolist lahti lastud tippteadlane sai kahtlustuse altkäemaksus.

Tartu Ülikooli endisel tippteadlasel, idufirmade aktiivsel nõustajal Gholamreza Anbarjafaril lasub kahtlus suures summas altkäemaksu küsimises, samuti on haihtunud ülikoolile mõeldud raha.

Kapolt kahtlustuse saanud AI-valdkonna spetsialist Anbarjafari on nõustanud väga tuntud tegijaid. Teiste seas riskikapitalifirmat Tera Ventures, näotuvastufirmat Veriff ja veel hiljuti ka LHV panka.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis tegi Anbarjafari projekte idufirmadega. Ja just nendest projektidest kerkisid ülikooli jaoks esimesed kahtlused, et asjad on halvasti.

Kinnisvaraturul on aga arendajad pannud silma peale ühele magusale kohale. Enam kui 8 miljoni euro suuruse alghinnaga uut omanikku otsiv endise Tallinna Vangla krunt on pealinna kinnisvaraarendajate ihaldusobjekt.

Näiteks endise Tallinna vangla ala naabruses kinnisvara arendava Fund Ehituse juhatuse liige Reigo Marosov ei teinud saladust, et oksjonile paisatud piirkond pakub elevust. “Äge tükk on!”

Marosov jätkas, et tegu on ju Tallinna kesklinnas ühega vähestest järele jäänud aladest, mida saab terviklikult arendada ja millel on olemas ka detailplaneering. “See on see maasikas,” märkis ta.

Kuid endise Tallinna Vangla krundil on ka mõned agad, mis panevad ettevõtjaid järele mõtlema.

Äripäeva ajakirjanik Kristjan Kurg pani uudiskirjas “Ruutmeetrite taga” Eesti ehitus- ja kinnisvaraturust kokku ülevaatliku pildi. Ta nentis, et hulk Tallinna kontoreid kogub tolmu ja välisomanikud üritavad vaikselt poodidest minema hiilida. Selle taustal on mõned investorid hakanud rahapakke välja otsima.

Pankade statistika järgi hakkab julgus kinnisvaraturule tagasi tulema. Eluasemelaenude jäägi aastakasv on alates kevadest tasapisi kiirenenud ja kerkis septembri lõpuks 7 protsendini. Üldiselt oli Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenukasv üks euroala hoogsamaid.

Ärikinnisvaras on viimasel ajal rohkem põnevust kaubanduspindade turul.

Sellest nädalast ei saa jätta tähelepanuta ka suurt juhtide küsitlust.

Maksutõusud pärsivad tegevust kõige rohkem, vastasid ligi pooled pea 1400 ettevõtlussektori juhist, kelle eeloleva kuue kuu äriplaane Äripäeva Infopank küsis. Üha suuremat leevendust tunnevad nad aga langevatest intressidest ja nõudluse elavnemisest.

Sarnaselt aastataguse prognoosiga näevad juhid ka eeloleval talvel palgaralli jätkumist, kõige rohkem on paranenud nende ootus kasumlikkusele, mis peaks püsima senisel tasemel.