Kolmapäevases raadiohommikus on fookuses nii naftakartell OPEC+ kui ka kodune jaekaubandus, samuti haridus ja vanainimeste eksitamine.
- Tanklaketi Terminal juhatuse liige Alan Vaht räägib raadiohommikus lähemalt naftatootmisest ja probleemidest kartellis. Foto: Raul Mee
Naftakartell OPEC+ on üha sügavamas tülis ja lükkas neljapäeva aasta viimase tippkohtumise. Saudi Araabia tahab tootmist piirata ja hinda üleval hoida, kolleegid-konkurendid aga näevad, kuidas sellega on üksnes turuosa kartellist välja ära kingitud. Kütuseturu ekspert, tanklaketi Terminal juhatuse liige Alan Vaht räägib raadiohommikus lähemalt.
Pöördeline on aeg ka koduses jaekaubanduses, sest ehkki äsja toimunud ostufestival Black Friday läks kaupmehele edukalt, paistavad järgmisest aastast juba tumedad pilved. Stuudios on Euronicsi jaekaubanduse juht Martin Soom, et rääkida lähemalt.
Äripäeval on külas ka Lasnamäe Gümnaasiumi ajalooõpetaja Matis Pedak, kellega arutleme nn haridusleppe üle — dokument, millega paistavad olevat rahul üksnes haridusminister ja haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri.
Ning kolleeg Linda Eensaar räägib ühest skandaalsest ärist, mis röövib heausksete vanainimeste viimseidki sääste.
Hommikuprogrammi juhivad saatejuht Indrek Lepik ja uudistetoimetaja Joonas-Hendrik Mägi.
Päev jätkub viie saatega:
10.00-11.00 “Sisuturundussaade”. Eesti Töötukassa peale mõeldakse enamasti siis, kui räägitakse töötusest, koondamistest, maksude tõstmisest või koolitustest. Vähem tuleb jutuks aga tööturuasutuse tase ja võrdlus teistega, eelkõige muidugi naabritega.
Saates räägimegi, millise organisatsioonina paistab Eesti Töötukassa silma Euroopas ja laias maailmas. Uurime, kuidas suheldakse teiste riikide tööturuasutustega ja mida riikidevaheline koostöö meile annab.
Rahvusvahelisest koostööst tööturu valdkonnas räägib Eesti Töötukassa rahvusvaheliste suhete juht Kerstin Holland. Saadet juhib Tõnu Einasto.
11.00-12.00 “Kasvukursil”. Räägime vilepuhujate kaitse seadusest, mis on tekitanud ettevõtjates hirme võimalike alusetute ning negatiivsete kaebuste laviini üle. Saates on külas Grant Thornton Balticu õigusnõustamise valdkonna juht Kristel Tiits, juhtiv õigusnõustaja Eliis Talisainen ja Telia isikuandmete kaitse ekspert Andrus Hinrikus.
12.00-13.00 “Äripäeva TOP”. Saade keskendub hambakliinikute majandustulemustele ja sektori käekäigule.
Külas on möödunud aastal suurima kasumi teinud Läänemere Hambakliiniku juhatuse liikmed Konstantin Loginov ja Mihhail Bõtšinski, kes on ka ise hambaarstid. Kuidas möödunud aasta hambakliinikutel läks ja mida tõeotab tuua uus aasta, aitab kirjeldada ka Hambaarstide Liidu tegevjuht Helen Lang. Saadet juhib Sigrid Kõiv.
13.00-14.00 “Energiatund”. Otsesaates räägime maismaa tuuleparkidest, külas on Utilitas Windi juhatuse esimees Rene Tammist ja Enefit Greeni tegevjuht Juhan Aguraiuja. Saates kõlab ka intervjuu kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuhi Karlis Goldsteiniga.
Küsime, millises mahus maismaa tuuleparke on Eestisse tulemas, kes maksab kinni vajalikud investeeringud ja kui suur osa Eesti taastuvenergia eesmärkidest hakkab tulevikus tulema tuulest. Saatejuht on Lauri Leet.
15.00-16.00 “Äripäeva fookuses”. Loetud nädalad veel ning Eesti pole enam ainus Euroopa riik, kus pole automaksu. Uue maksu eel on aga autoturg hakanud buumima. Näiteks registreeriti novembris autosid aastases võrdluses ligi kaks korda rohkem. Kasvanud nõudlus on kaasa toonud selle, et mõnedki automüüjad lubavad veel jaanuaris saabuvate autode registreerimistasud ise maksta.
Saates räägime, milliseks kujuneb autoturg järgmisel aastal ning kuidas hakkab mõjutama automaks eestlaste autoeelistusi. Teemat avavad Autogeeniuse peatoimetaja Tarmo Tähepõld ja Auto Bassadone tegevjuht Veiko Karu.
Saatejuht on Eget Velleste.
Kuula Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz, Raplamaal 101,8 MHz ja Järvamaal 104,3 MHz.
Kuula äripäeva raadiot
siit.Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?