Et ettevõtjad oleksid motiveeritud Eestis väärtust looma ja liigemotsionaalselt riiki ei kritiseeriks, soovitab ajakirjanik Piret Reiljan poliitikutel ettevõtjatega rohkem suhelda.
Üleeile toimunud ettevõtjate konverentsil Äriplaan 2015 kõlas üllatavalt palju pettumust ja etteheiteid ettevõtjatelt poliitikute suunas. Rahvusvaheliselt pingelisel ajal, mis rõhub ka majandust, ei ole see hea märk.Rahulolematuse pada on tegelikult juba mõnda aega podisenud. Viimasel ajal tehtud otsuste tõttu peavad ettevõtjad hakkama deklareerima üle 1000 euro ulatuvaid arveid, firma nimele autot ostes tuleb hakata tasuma käibemaksu, töötajaid tuleb registrisse kanda ja nii edasi. Kostab järjest enam signaale, et ettevõtjad peavad väiksepalgalistel hüppeliselt kiiremini palkasid tõstma, paremini riske haldama, uusi turge leidma. Ja mitte vinguma.Ettevõtjad jällegi leiavad, et riik ei usalda neid, vaid hoopis üha piirab ja reguleerib. Ja et riik paneb kõik kohustused ettevõtjate õlule, välistades ise näiteks riiklike võlakirjade emiteerimise, et mõni oluline ettevõtlust soosiv investeering teha, kas või Tallinna-Tartu maantee kiirkorras neljarealiseks rajada. Veel ei toetavat riik piisavalt innovatsiooni, kuna meil puuduvad näiteks mõned vajalikud laborid kõrgkoolide juures või siis muutuvad riigi prioriteedid liiga kiiresti. Murekohad on ettevõtjail erinevad, kohati spetsiifilised nagu ikka.Mõista on võimalik mõlemat poolt. Ettevõtjad vaatlevad probleeme oma mätta otsast ja tunnevad, et nende panust ei väärtustata piisavalt. On ju nemad töökohtade ja väärtuse loojad. Teinekord reageerivad nad muutustele ehk liiga valulikult, kuid eks tähelepanu saamiseks tulebki valjemat häält teha.Poliitikud jällegi keskenduvad ikka eelkõige valijate kõnetamisele ja ettevõtjate protsent valijate hulgas on teadupärast väike. Lisaks on poliitikutel pidev surve suurendada kulutusi valijate ootuste täitmiseks. Selleks on vaja rohkem kätte saada teatud osalt neilt samadelt valijatelt, eelkõige ettevõtjatelt, kelle panus riigieelarvesse on olulisim. Siin tekib kohe ka teatav vastuolu. Ühest küljest on ettevõtjatelt kogutavad maksud riigile kriitilise tähtsusega, võrreldes keskmise valija panusega. Teisest küljest on valimistel määrav keskmise valija ehk lihtsa palgatöötaja või pensionäri hääl.Probleem on selleski, et kui ettevõtjate investeerimisplaanid on sageli väga pikaajalised, siis riik teeb otsuseid kiiresti ja lühemat aega silmas pidades. Olgu siis jutt teatud tasudest ja maksustamisest konkreetses valdkonnas või lihtsalt riiklikest prioriteetidest.Selleks, et ettevõtjad oma riigis ei pettuks ja liigemotsionaalselt riiki ei kritiseeriks, soovitan tulla poliitikutel rohkem ettevõtjate sekka. Üks võimalus selleks oli eilne Äriplaani konverents, kus peale avakõnega esinenud sotsiaaldemokraatide juhi Sven Mikseri ei näinud ma ühtegi tipp-poliitikut. Miksergi lahkus kiiresti.Ettevõtjate konverents ei ole muidugi koht, kus saaks ja peaks poliitikute ja ettevõtjate pingete silumisele keskenduma, kuid see on koht, kus saab kuulata, kaasa mõelda ja suhelda. Kui tasuline ettevõtjate konverents poliitikuid ei ahvatle, siis seegi on arusaadav. Ent leidke siis muid võimalusi suhtlemiseks väljaspool ametlikke kohtumisi ja teisi pooleldi sunduslikke olukordi. Olen veendunud, et vastastikuse sildistamise asemel empaatiliselt suheldes saaksid nii mõnedki ettevõtjate murekohad lihtsama vaevaga lahenduse ning ettevõtjad oleksid rohkem motiveeritud oma riigis väärtust looma.
Seotud lood
Eesti riik peaks põlevkivitööstust nägema majandusharuna, mitte keskkonnaprobleemina, ütles Alexela Grupi suuromanik Heiti Hääl konverentsil Äriplaan 2015.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.