Teeme oma kinnisvarabuumi!

Olukord kinnisvaraturul on neetult stabiilne ja igav. Eesti kinnisvaraturg liigub juba mõnda aega kestnud majanduse üldise rütmiga lihtsalt kaasa ja mingist buumist rääkida ei ole põhjust.

Sel aastal on Tallinnas tehtud korteritega ca 8000 müügitehingut ning loogilise prognoosina kujuneb tehingute aastaseks mahuks ca 9600, Tartu skoorib ilmselt 1700 korteritehinguga ja Pärnu 1000-ga. Eelmise aasta numbrid on vastavalt 9159, 1732 ja 903 tehingut, aastane kasv seega maksimaalselt 10%. Üldiselt aksepteeritud hinnangute kohaselt buumiaastateks peetud 2005. ja 2006. aasta tehingute maht oli tänasest ligikaudu kolmandiku võrra suurem.

Viimase 13 aasta keskmisena on tehtud Tallinnas ca 700 korteritehingut kuus. Sellest keskmisest 14% võrra kõrgem tänane tase on siiski selgitatav. Eelkõige on Tallinn stabiilselt ülejäänud Eestimaa arvelt kasvanud – rohkem rahvast tähendab rohkem tehinguid.

Teiseks jõudis kriisijärgsetel aastatel kinnisvaraturule tarbijate mass, kelle sünniaasta jääb 90. aastate algusesse ning kes teeb tänu oma kasvavale perele ja kasvavatele vajadustele sel turul ilma veel päris mitmed aastad.

Hinnatõus on loogiline

Ka jätkuval hinnatõusul on oma loogika. Kui majandus kasvab, paranevad sellega koos ka tarbija sissetulekud ning võimenduse kaasamise võimalused. Tõusuga kinnisvaraturul on seetõttu enam-vähem mõistlik arvestada seni, kuni majandus taas langusesse pöördub.

Eelmise aasta keskmise palga eest sai korteriturul osta Harjumaal 0,84 m2, Tartumaal 1,02 m2 ning Pärnu maakonnas 1,20 m2. 2007. aastal, mil olid hinnad buumiaja kõige kõrgemad, sai keskmise palga eest soetada ainult vastavalt 0,54 m2, 0,66 m2 ja 0,58 m2. Seega on korterite ostmine inimestele rohkem jõukohane, kui seda oli 10 aastat tagasi. Möödunud aastal saavutati lõpuks hinnatase, kus hulk buumi ajal kodu soetanud inimesi sai oma eluruumi müüki panna ilma kahjumit sisse võtmata.

Igavalt stabiilne kinnisvaraturg on hea kinnisvaraturg, sest kõik turuosalised alates riiklikust planeerimisest kuni lõpptarbijani saavad rahulikult oma tegevusi planeerida ja kaalutletud otsuseid teha.

Buumi või kriisi pastakast väljaimemine võib olla intellektuaalselt huvipakkuv, kuid ilma suurema praktilise väärtuseta tegevus.