Mul on tekkinud ajakirjandusest maksuotsuste avaldamist pooldavaid seisukohti lugedes küsimus, kas ajakirjanikud ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saavad täpselt ikka aru, mida nad taotlevad, kirjutab advokaadibüroo Attela vandeadvokaat Kaspar Lind.
- Kaspar Lind Foto: Erakogu
Kui avaldada maksuotsused, siis mis mõte on veel ärisaladusel? Maksu- ja ärisaladuse piiritlemine on üsna keeruline ja tihti pole see üldse võimalik. Keskmine maksuotsus käsitleb aga detailselt ettevõtja tegevust. Maksuotsus ja selle aluseks olev kontrollakt võivad käsitleda äriühingu palgapoliitikat, tehinguid kolmandate isikutega ja tootmisprotsesse, mis lõppastmes ei too kaasa täiendava maksu määramist.
Kogu maksumenetlus aga tugineb usaldusel, sest maksumaksjal on kaasaaitamiskohustus – ta peab avaldama praktiliselt kogu info oma tegevuse kohta. On äärmiselt tähtis, et konfidentsiaalsed andmed, mis satuvad maksuhalduri kätte, oleksid kaitstud. Ettevõtjal on õigus eeldada, et riik austab tema ettevõtlusvabadust ja omandiõigust ning ei avalikusta ärisaladust sisaldavaid andmed. Lisaks ei alahindaks ma riski, et maksuotsuse avaldamine võib muutuda ähvarduseks, millega sundida isikuid kahtlaste seadusetõlgenduste alusel makse maksma.
Kui hakata maksuotsuseid osaliselt avaldama ja sealt eraldada ärisaladusega kaetud osad, siis tasub silmas pidada, et aastas teeb minu andmetel maksu- ja tolliamet Eestis ligi tuhat maksuotsust. Nende „tsenseerimine“ eeldaks seega märkimisväärset ressurssi, mille rakendamise otstarbekuses võib kahelda.
Kui keegi soovib teada saada MTA seisukohti seaduse kohaldamisel, siis ei ole vaja avaldada maksuotsuseid. Mõistlikum on jääda maksuhalduri avaldatavate juhendite juurde ja pigem panustada neisse.
Maksuotsus ei tähenda pettust
Väide, et maksuotsuste avaldamine kuidagi õhku puhtaks lööb, ei ole tõsiseltvõetav. Maksuotsus ei tähenda alati pettust. Lisaks on meil Eestis maksusaladuse kaitsega juba praegu üsna leebelt käitutud, sest kohtumenetlused on meil valdavalt avalikud. Nii et kui kellelgi on huvi, siis saab ta alati lugeda kohtulahendeid või minna istungit kuulama.
Näiteks Saksamaal saab maksumaksja ise otsustada, kas tema maksuasja arutamine on avalik või mitte. Selle põhjus on põhimõte, et maksusaladust ja ärisaladust käsutab ainult see, kellele see saladus kuulub. Ka Eestis võiks sellest põhimõttest lugu pidada.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”