Kuidas vältida ebameeldivat tööd?

Eestis on töökohti, mis ei ole vähemalt osa töötajate jaoks unistuste ametikohtadeks. Samas tuleb töö ikkagi ära teha ning töötajad ilma igakuise sissetulekuga enamasti toime ei tule. Mida saab töötaja omalt poolt teha, et olemasolev töö meeldiks varasemast enam?

Motivatsiooni tõstmine on igihaljas teema, mille puhul lihtsaid ja kiireid lahendusi sageli pole. Keerukust lisab, et juhi seisukohast on raske iga üksiku töötajani jõuda, et teada saada, mis just seda konkreetset inimest motiveerib, ning alati pole ju ka võimalik iga töötaja unistusi täita. Isegi kui on olemas nii juhi kui töötaja teadlikkus ja soov midagi muuta, ei juhtu midagi üleöö. Näiteks kui töötajal on tahtmine võtta rohkem vastutust ja töötada kõrgemal positsioonil, siis peab ta enne seda koguma kogemusi, läbima koolitusi jms. Seni tuleb hakkama saada oma seniste tööülesannetega. Nii mõnelgi on tekkinud lootusetu olukord, kus tundub, et lähiajal polegi lootust meelepärasemaks tööks.

Viimasel ajal on kulutulena nii teadusmaailmas, USA peavoolumeedias kui ka Eestis levima hakanud töö kohandamise (ingl k job crafting) uurimine, tutvustamine ja rakendamine. Amy Wrzesniewski ja Jane Duttoni 2001. aastal avaldatud põhjapaneva lähenemise alusel saab töötaja ise töö kohandamist rakendada kolmel viisil: tööülesannete kohandamine, suhete kohandamine ja kognitiivne kohandamine.

Eestis erineva valdkonna, positsiooni, vanuse ja staažiga vastajate (valimi maht 138 inimest) seas tehtud uuringust (Hinn, 2018) selgus, et enim kasutatakse meil ülesannete kohandamist. See näitab, et Eestis on paljudes ametites piisavalt paindlikkust oma töö raamides otsustada, missuguseid ülesandeid teha rohkem, missuguseid vähem või muuta töö tegemise viisi. Näiteks töötaja, kes on huvitatud erinevatest sotsiaalmeedia platvormidest, saab hakata tegema ettevõtte kontole postitusi, mis pakub talle vaheldust ning on ka ettevõttele kasulik. Või arst, kellele meeldib töö noortega, saab võtta endale rohkem loengutunde ja tegeleda selle võrra vähem patsientidega.

Suhete kohandamist kasutatakse samuti üsna palju ning see tähendab, et muudetakse suhete intensiivsust ja kvaliteeti. Seega on vastajate hulgas küllalt palju neid, kes osalevad tööalastel üritustel, et luua ja hoida häid suhteid: võtavad uued töötajad oma tiiva alla ja pühendavad rohkem aega neile inimestele, kellega paremini läbi saadakse. Viimane ei tähenda seda, et peaks ebameeldivamaid töökaaslasi täielikult ignoreerima.

Usaldusväärsete töökaaslastega on võimalik tööülesandeid omavahel ümber mängida, nii et igaüks saaks rohkem tegeleda sellega, mis endale meeldib ja hästi välja tuleb. Niisugust koostöövormi nimetatakse kollektiivseks kohandamiseks. Samalaadseks nähtuseks saab ka pidada näiteks talguid tööl. Selle asemel et üks töötaja tegeleb kuude viisi mingi tüütu tööülesandega, võivad eri osakondade ja tasandite töötajad kampa lüüa ning nii saab töö kiiremini ja ehk ka lõbusamalt tehtud.

Ilmekas näide selle praktika kohta on Tartu Ülikooli raamatukogu, mis kutsus inimesi appi raamatuid tolmust puhastama ja riiulitesse panema. Kui avara pilguga ringi vaadata, leiab teistestki organisatsioonidest sarnaseid võimalusi.

Kognitiivne kohandamine tähendab oma töö meeldivamaks mõtlemist ehk sellele ise täiendava tähenduse ja olulisuse lisamist. Olles uppunud töökohustuste alla, kipub inimesel sageli meelest minema, miks see töö vajalik on ja mida see annab töötajale endale, organisatsioonile ja ühiskonnalegi laiemalt. Näiteks peaks loomaaia puuride puhastaja tundma ennast loomade eest hoolitsejana, mitte puhastusteenindajana.

Oleks aeg ka Eestis jõuda selleni, et iga töötaja tajuks, et tema tööl on väärtus, sõltumata töötasust ja populaarsusest jms. Teadlikkuse suurendamisest on palju kasu, sest just rutiinsemate ja vähemmotiveerivate tööde puhul on kognitiivne kohandamine väherakendatud ressurss. Ja mis peamine, täiesti tasuta ressurss.

Mida rohkem töö kohandamist kasutatakse, seda suurem on töötajate töö tulemuslikkus, emotsionaalne pühendumus, tööst haaratus, töörahulolu ning seda vähem on läbipõlemist ja kurnatust.

• Vaata oma tööle erapooletu pilguga otsa ja mõtle, mis töö juures meeldib ja hästi õnnestub. See aitab kohe tuju parandada!

• Mõtle laiemalt, miks tehtav töö on oluline nii endale kui ka teistele. Tuleta seda endale iga päev meelde.

• Pane kirja ebameeldivamad ja tüütumad ülesanded ja mõtle, kas kõik neist ikka on vajalikud, kas saab neid kuidagi teistmoodi teha või ehk tahaks neid keegi teine teha või saaks neid kellegagi koos teha.

• Mõtle, mida oleks võimalik töökohas teha sellist, mida veel seni teinud pole, aga tahaks. Seejärel proovi kolleegide või juhiga läbi rääkida, mida selles osas annaks ette võtta.

• Kui oled juht, siis tutvusta töö kohandamise põhimõtteid oma töötajatele!