Uus normaalsus tööstuses ja väliskaubanduses

Kuna tulevik pole kunagi kindel, siis tuleb esmalt märkida, et on ka teistsugust tõendusmaterjali. Arenguseire Keskuse uuringus „Tootlikkuse arengustsenaariumid 2035“ leidub neli stsenaariumi, neist üks kannab nime „Globaalne turuplats“. See esitab olukorda, kus rahvusvahelises kaubanduses saavutavad taas ülekaalu liberaliseerimispüüded, transport ja logistika muutuvad odavamaks ja efektiivsemaks ning tarneahelate pikenemine jätkub.

Kuigi see stsenaarium on meile kõige tuttavlikum, suure tõenäosusega ta ellu ei rakendu. Seniseid trende muutvaid tegureid on mitu ja nad võivad avalduda üksteist võimendavas koosmõjus.

Protektsionism. Rahvusvaheline kaubandus on juba muutunud kulukamaks kõrgemate tollitariifide tõttu, mida on kehtestanud USA ning millele Hiina ja Euroopa Liit samaga vastavad. USA soovib kasvatada ekspordi ülekaalu impordi ees ning kaitsta haavatavaid või kriitilisi majandussektoreid. See mõtteviis ei pruugi jääda üksikjuhtumiks.

Uued poliitilised jõud paljudes riikides on seisukohal, et kuigi riigid tervikuna võivad olla globaliseerumisest võitnud, on mitmed elanikkonnagrupid kaotanud ning sotsiaalpoliitiline ümberjagamine pole piisav vastus kujunenud olukorrale.

Uued tehnoloogiad. Tööstusrobotite hinnalangus ning laialdane kasutuselevõtt tähendab, et palgakulu tähtsus ettevõtte kulubaasis väheneb oluliselt ning koos sellega ka motivatsioon otsida tootmiseks madalama palgaga asukohti. OECD mullune analüüs näitab, et tootmisüksuste koduriigist väljaviimise maht on märgatavalt langenud.

3D-printimisest võib mitmetes tööstussektorites kujuneda murranguline tegur. Toote saab ühekorraga ja tervikuna välja printida tarbija lähedal ning see tarnitakse talle päeva või paari jooksul pärast seda, kui tarbija endale meelepärase disaini valis, pole vaja ei pooltooteid ega komplekteerimist.

Siiski, enamik eksperte leiab, et see ei juhtu lähema kümne aasta jooksul, selleks on 3D-printerite võimsus ja tulemuse kvaliteet veel liialt piiratud ning hind kõrge. Kuid juba täna kogub nende kasutamine hoogu varuosade, mänguasjade, kingade ja meditsiinitarvikute valdkonnas.

Digiplatvormid on teine väga tähtis tegur, mis tarneahelaid lõhub. Praegu oleme harjunud, et ühe või teise toote tootmises osalevad ettevõtted on üksteise järel rivis ehk tarneahelas, selliseid ahelaid on palju. Platvorm saab tuua kõik tootmisteenuse pakkujad ühte infosüsteemi kokku ning sobitada tootmistellimusi tootmisvõimsuste omajatega. Sisuliselt tähendab see, et tootmiseks pole vaja endal omada tootmisvõimsust, seda on võimalik efektiivselt rentida.

Tarbijaeelistuste muutumine. Tarbimises on järjest tähtsamad emotsionaalsed väärtused, massist eristumine ja rätseplahendused, kasvavad kvaliteedistandardid ja keskkonnatundlikkus. Väikese ökoloogilise jalajälje taotlus juba iseenesest pärsib pikki tarneahelaid, kus pool- ja valmistooteid transporditakse pikki vahemaid.

Ostujõu kasv ja tööstuslik areng arenguriikides, eelkõige Hiinas. Kui varem see, mis toodeti Hiinas, tarbiti mujal maailmas, siis üha enam see, mis toodetakse Hiinas, ka tarbitakse Hiinas. McKinsey toob välja, et 2016. aastal müüdi Hiinas 40 protsenti rohkem autosid kui Euroopas. Luksuskaupade turumahust annab Hiina tervelt kolmandiku. Hiina tööstus on pooltoodete importimise asemel nüüd suuteline neid ise tootma, mis on kaubavahetusmahtusid märgatavalt vähendanud.

Kuigi kaugturgude osakaal Eesti ekspordis on väike, jõuavad tariifitõusude mõjud meieni Soome, Rootsi ja Saksamaa ettevõtete kaudu, kuhu läheb suur osa Eesti ekspordist. Ida-Euroopasse võib tulla ka uus laine allhanketootmist, kui Aasias tegutsemine muutub tariifide tõttu kallimaks ning siinne kulubaas paistab taas konkurentsivõimeline. See võib lükata edasi kohalike ettevõtete investeeringuid arendustegevusse ning õõnestada tootlikkuse pikaajalist kasvu.

Tootmistehnoloogiate arenguga kaob manuaalne töö tootmisliini ääres tulevikus täiesti. Automatiseerimise tasuvusaeg on aga pikk. Üpris tänamatu on kalkuleerida, kas täna soetatavad tööstusrobotid suudavad 10–15 aasta pärast veel konkureerida 3D-printeritega?

Kui tootmise tulevikuga on seotud palju küsimusi, on mõistlik otsida ärivõimalusi teenustest. Tootmisettevõtted üle maailma täiendavad oma ärimudeleid, pakkudes remondi- ja hooldusteenuseid, logistikalahendusi või insener-tehnilisi teenuseid. Tarbijad ei soovi enam tingimata seadet või riistvara omada, kui seda saab rentida või saab läbi hoopis ilma selleta, näiteks General Electric ja Siemens lähevad üha enam seadmete müügilt üle andmesideteenuste osutamisele.

Lõpuks võib see luua võimalusi tootmisest täiesti väljuda või siis vajalikke tootmisvõimsusi rentida, tegemata ise mahukaid investeeringuid tootmistehnoloogiasse. Olukorras, kus tehnoloogia areneb väga kiiresti ja raske on tänasel päeval ette näha, milline tehnoloogiline lahendus lõpuks kõige konkurentsivõimelisemaks osutub, võib see olla mõistlik strateegia.