Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsiooniprotsessi konsultant ja koolitaja Anu Ruul Foto: Erakogu
Rooma Klubi on oma 2012. aasta raportis nimetanud modernset majandusteadust "autistlikuks" ja "fantaasiamaailma kuuluvaks", kuna see ei arvesta loodusressursside hankimisest ja tarbimise käigus tekkivate jäätmete looduskeskkonda paiskamisest tekkiva kahju rahalist väärtust. See oli 10 aastat tagasi. Kas midagi on muutunud? Kuidas me saame olla kestlikud, kui ettevõtte ja ettevõtja ning riigi eesmärk on olla kasumlik ja kõik ajavad taga kasvu, mitte looduslikku tasakaalu?
Eesti hankekultuur on pigem hea tervise juures, kuid seadusesätete täiendamist võiks siiski kaaluda, kirjutab advokaadibüroo Laarmaa vandeadvokaat Kristina Laarmaa Äripäeva essees.
Eesti vajab keskmise sissetuleku lõksust pääsemiseks teadmistepõhist ja innovatsioonist kantud majandust, mis sõltuks enim inimressursist ja vähem loodusressursside mahukast tootmisest, kirjutab Luminori peaökonomist Tõnu Palm Äripäeva essees.
See, et Balti börsil käib väikese hulga rahatarkade inimeste omavaheline rahaliigutamine, on meelelahutuslikult meedial hea jälgida, ent reaalsusele otsa vaadates on meil siiski vähem investoreid, kui on võlgnikke, kelle pangakonto on kohtutäiturid arestinud, kirjutab investor Kristi Saare Äripäeva essees.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.