Oli täiesti sürreaalne saada kõne töötukassa poolt mind kantseldama pandud ametnikult hetkel, kui oma karvaseid jalgu laisalt Kotori lahe türkiissinises vees jahutasin. Seejärel esitas ta murrangulise küsimuse, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
- Äripäeva kolumnist Üllar Priks ehk Myrakas hoiab lugejaid kursis, kuidas läheb tema toitlustusäril, hiljuti asutatud osaühingul Suur M. Foto: Erakogu
Oleks vist aus teile ära rääkida, millega ma viimase kaheksa kuu jooksul tegelenud olen. Punktist A punkti B jõudmine on ikkagi teekond ja sugugi mitte alati ei kulge see tee sirgjooneliselt. Ma ei taha väita, et olen just Ameerika mägedel kiljuda põrganud, aga sündmuste kulg on olnud kõike muud kui igav.
Pean alustama pöördemomendist, mida kogesin tegelikult juba möödunud aasta juulis. Jah, ma olin end töötuna arvele võtnud, kuid esialgu oli täiesti ükskõik, mis edasi juhtuma hakkab. Kõige tähtsam oli see, et olin vaba. Vaba! Minu jaoks oli see uus ja joovastav kogemus.
Üllar Priks, sõpradele-tuttavatele Myrakas, on kirjanik, kolumnist, muusik ja kirglik kokk. Tätoveeritud tsiklist, kes on kirjutanud lasteraamatu. Ja nüüd siis ka toitlustusettevõtja.
Loe Myraka esimest kolumni, milles ta lisaks muule kirjeldab enda
läbipõlemist palgatööl,
SIIT.
Oleks mul taldrikuid keerutades õnnestunud luua kontakt praeguseks juba pilve piiril saba lehvitava krantsi Ginnuga, võtnuksin kiirelt tuure maha. Jõudis ju tema oma lühikese karjääri jooksul korduvalt meie koduõuelt vabadusse murda. Mõnda aega oli tal tunne nagu superstaari saate finalistil, aga siis hakkas hämaraks kiskuma ja kõht läks tühjaks ning puud ja majad ümberringi olid võõrad ja hirmuäratavad. Lõpuks sõitsid varjupaiga näitsikud kohale, meelitasid Ginnu maiusega kuuti ja viisid plate peale järele mõtlema. Nii palju siis vabadusest.
"Tööle tagasi küll ei taha!"
Aga mina hõljusin alles pilvedes. Oli täiesti sürreaalne saada kõne töötukassa poolt mind kantseldama pandud ametnikult hetkel, kui oma karvaseid jalgu laisalt Kotori lahe türkiissinises vees jahutasin. Kujutage ette, ma ei pidanud tööd tegema, veetsin aega paradiisis ja riik kandis mu arvele jõudeelu nautimiseks normaalse toetuskopika.
"Ah et mis on minu edasine tegevuskava?" kergitasin laisalt kulmu ja rüüpasin mõnusa lonksu Montenegro ainsa õlletootja parimat märjukest. Telefonitoru teises otsas valitses kannatlik vaikus. Paus kandis ja ma ei osanud esimese hooga kosta muud, et: "No tööle tagasi ma küll minna ei taha!"
Seotud lood
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Uus kolumnist!
Mul on intrigeeriva nimega vastloodud OÜ, roostes karpidega Ford Transit ning firma arvel 54 eurot ja 60 senti, aga alustuseks mulle sellest piisab, sest õnnestumise eeltingimus on juba täidetud, kirjutab Äripäeva uus kolumnist. Saage tuttavaks – Üllar "Myrakas" Priks!
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”