Martin Palmiste: ühe piletiga võiks saada igale poole

Ühistranspordi valdkonna arendamiseks on palju selliseid tegevusi, mis nõuavad pikaajalisi ja suuri investeeringuid, näiteks taristu ehitamine või sõidukite soetamine.

Ühistranspordi piletisüsteemi lihtsustamine pole aga üks nendest tegevustest – selle võiks kohe ära teha. Selleks loome üle-eestilise kuupõhise ühistranspordipileti, et ühe ja sama piletiga saaks reisida igasse Eesti nurka. Kõik vajalik selle ellu viimiseks on meil juba olemas.

Viljandlasena tean hästi, kuidas on reisida ühistranspordiga Tallinna. Esiteks tuleb jõuda rongi- või bussijaama – sinna kodust ühistranspordiga kohale jõudmiseks tuleb osta pilet. Et seejärel sõita Tallinna, tuleb samuti osta pilet.

Lõpuks tuleb ka Tallinnas eraldi pilet osta, et sõita sealsete busside ja trammidega. Nii võib lõpuks osutada regulaarne ühistranspordiga sõitmine kulukamaks, kui pealtnäha tundub. Isegi kui ühistransport iseenesest hästi toimib, ei julgusta selline piletisüsteem autot bussi ja rongi vastu vahetama. Seda eriti, kui elu- ja töökohad on jaotunud mitme maakonna peale.

Aga mis oleks, kui meil oleks kuupõhine ühistranspordipilet, mis võimaldaks kasutada kõiki ühistranspordivahendeid üle Eesti piiramatu arv kordi? Niimoodi, et reisija jõuab ühe piletiga tõepoolest punktist A punkti B, kasutades selleks ükskõik millist bussi, rongi, trammi või miks mitte ka rattajagamisteenust.

Selline süsteem teeks ühistranspordi kasutamise lihtsamaks ja regulaarsetele reisijatele soodsamaks. Ühistranspordi kasutamine muutuks atraktiivsemaks ning samas pakuks eeldatavasti ka ühistranspordi korraldajatele stabiilsemat tulu, sest pilet toimib kuupõhiselt.

Eelised on selged. Küsimus on pigem, kas selline pilet on realistlik. Takistuseks on näiteks ühistranspordisüsteemi killustatus, kuivõrd meil on üksteist ühistranspordikeskust, Elron ja teised osapooled, kes peaksid omavahel kokkuleppe saavutama. Inspiratsiooniks aga võib külastada mõnda muuseuminäitust.

2023. aasta aprillis loodi Eestis muuseumikaart, mis võimaldab 60 euro eest aastas külastada üle saja muuseumi nii palju kordi, kui tahtmist on. Muuseumikaardi tulu jaotatakse seejuures kõikidele muuseumidele vastavalt sellele, kui palju muuseumit proportsionaalselt külastati ja mis on selle muuseumi tavapärane sissepääsu hind. Tavapärased piletihinnad võivad sealjuures olla vägagi erinevad, olenevalt muuseumist.

Sarnaselt võiks Eesti luua oma üleriigilise ühistranspordi pileti. Meil on juba olemas ühiskaardid ja võimekus valideerida – kasutame seda! Nagu muuseumide puhul võimaldab valideerimine ühistranspordis saavutada ülevaate, milliste busside ja rongidega reisiti ning vastavalt kasutusele ja tavapäraste piletite maksumuse järgi tulud proportsionaalselt ära jaotada.

Muuseumide näitel näeme, et tänu muuseumikaardile on tekkinud juurde nii uusi külastajaid ja kasvanud korduvkülastuste arv. Seega võiks ennustada sarnast tulemust ühistranspordile, et seda hakatakse kasutama sagedamini ja rohkemate inimeste poolt.

Peale selle võimaldab ühe ja sama piletiga reisimine viia läbi paremaid liikuvusuuringuid, sest erinevalt üksikpiletitest saame me ühe ja sama pileti kasutamisega täpsema ülevaate, kuidas inimesed ühistransporti kasutavad – kuhu liigutakse edasi näiteks pärast seda, kui rongiga on sihtkohta jõutud, kuid teekond jätkub mõne liinibussiga.

Kui sama piletit valideeritakse igas sõidukis, saame inimeste teekondadest rohkem aimu. Sellised liikuvusuuringud võimaldavad ühistranspordivõrgustikku paremini planeerida ning suuremaid investeerimisotsuseid targemini ja põhjendatult langetada.

118 eriilmelist muuseumi Eestis on suutnud jõuda kokkuleppele, mis püsib ka aasta aega hiljem edukalt ja on toonud rohkem inimesi muuseumidesse. Vahest suudavad seda sama ka umbes paarkümmend osapoolt ühistranspordis?

Veel inspiratsiooni võib leida Saksamaalt, kus juba toimib üleriigiline Deutschland-Ticket. 16 liidumaad, föderaalvalitsus ja üle 400 ühistranspordi pakkuja ning korraldaja (keda esindab VDV ühendus – Verband Deutscher Verkehrsunternehmen) suutsid jõuda kokkuleppele, tänu millele saab igaüks sõita ühistranspordiga 49 euro eest kuus läbi Saksamaa nii palju, kui tahtmist on.

Kokkuleppe saavutamine võib olla keeruline, kuid arvatavasti siiski lihtsam kui leida lisamiljoneid riigieelarvest muude vajalike tegevuste rahastamiseks. Kuupõhise üle-eestilise ühistranspordipiletiga saame rohkem inimesi ühistransporti kasutama ning samas loome ka võimaluse täpsemate liikuvusuuringute tegemiseks.

See annab omakorda uue hoo suurtemateks arenguteks ja investeeringuteks ühistranspordi valdkonnas.