Heleri Michalski: tulevik on ülitundlike inimeste päralt, enesekehtestamine tuleb kasuks juba nüüd
“Maailmas, kus domineerivad automatiseerimine, kalkuleerimine ja süstematiseerimine, on vajadus kõrgema sensoorse taju- ja töötlemisvõimega inimeste järele suurem kui kunagi varem,” rõhutab tööelu kogemusnõustaja Heleri Michalski.Foto: Marko Krusel
20–30% inimestest on ümberringi toimuva suhtes tavapärasest märksa tähelepanelikumad ja tundlikumad, mistõttu ohustavad neid töökeskkonnas ülesõitmine ja isegi kiusamine. Vajadus niisuguste inimeste järele aga üha kasvab, kirjutab tööelu kogemusnõustaja ja kommunikatsiooniekspert Heleri Michalski.
Ülitundlik inimene on 1990ndate alguses kasutusele võetud termin, mida tänases populaarteaduslikus kirjanduses kohtab sisuliselt üha enam ka mõiste „empaat“ kirjelduse taga. Olgu öeldud, et kuigi käesolevat artiklit kirjutades püüdsin igati vältida „selle“ mõiste kasutamist ning viitamist „sellistele artiklitele“, avastasin, et konsultatsioonifirma McKinsey
hiljutises uudiskirjas tuuakse see häbenemata esile.
Empaate esitletakse vastavas kirjanduses kui emotsionaalseid ja intuitiivseid isiksusi ning väga üldistatult omistatakse neile inimestena tundlikkust, hoolivust ja head vaistu.
Karjäärikarusellil võib ülitundlikul inimesel töökeskkonnas tekkida kerge iiveldus. Kas kõik tõesti naudivad peadpööritavat kiirust? Kehvalt välja kukkunud naljad, kogeledes antud vastused ning võimetus öelda tagajärgedeta „ei“. Tuleb tuttav ette?
Oma tundlikkusest tingituna peavad niisugused inimesed rohkem vaeva nägema, et tööl järjest kuhjuvatest asjadest läbi närida. Kuidas sellega toime tulla?
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.