Soojad ilmad tõid tänavu varakult kinnisvaramüüjatele võimaluse põhjendada turu jätkuvalt leigust kurnava suveleitsakuga. Ehitajad panustavad kaitserajatistele ja raudteele, kuid valmistuvad pikemaks töönappuseks.
Ajakirjanik Kristjan Kurg teeb üle kuu uudiskirjas "Ruutmeetrite taga" kokkuvõtte kinnisvara- ja ehitusturu olulisematest arengutest ja prognoosidest. Foto: Andras Kralla
1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin tõi oma analüüsis välja, et kuigi kinnisvaraturg seilas rahulikumale suvelainele juba maikuus, ei tasu tagasihoidlikku tehinguaktiivsust üle tähtsustada. Ostjate huvi ei ole tegelikult kuhugi kadunud, aga soojad suveilmad viisid mõtted mujale, usub Vahter.
Kuigi kinnisvaraturult paistab kevadele omaselt märke elavnemisest, ei hellita turuosalised lootust, et algamas on kiire taastumine. Langenud on ka üürihinnad ning pikas plaanis hirmutavad investorit nii sõjahirm kui välismaalaste lahkumine.
Ärikinnisvara tehingute arv püsib kängus, omanikud on üürnike nimel nõus kasvõi nahast välja pugema. Aga ka hiigelallahindlused ei pruugi klienti tuua ning osad pinnad ähvardavad tühjaks jäädagi.
Kirde-Eesti kinnisvaraturg erineb mitmes punktis pealinna omast, samas on Narvas laenuga ostetud ja välja üüritud korteril suurem tasuvus, leidsid asjatundjad kinnisvarakonverentsil. Piirilinnas varem tegutsenud venelaste asemel on aga tekkinud ostjad-investorid Soomest.
„Kinnisvaraprotsesside ebaefektiivsus sai mu olemuse jaoks vastuoluliseks ja sealt tulenevalt hakkas draiv ka langema,“ paljastab Arco Vara lahkuv juht Miko Niinemäe.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.