Inseneride järelkasv tõstab meie majanduse konkurentsivõimet. Tugev majandus võimaldab rohkem investeerida riigikaitsesse, kirjutab Leo Rummel arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Leo Rummel.
- Foto: Jake Farra
Eesti seisab silmitsi kriitilise inseneripuudusega, mis on juba hakanud pidurdama meie majanduskasvu. Tööstuse ja tehnoloogiaettevõtete arenguks on tugeva inseneribaasi olemasolu hädavajalik. Paraku noored tihti ei tea, mida inseneritöö endast kujutab ja kui põnevaid võimalusi see valdkond pakub. Nendeni tuleb viia sõnum, et insenerid on uue tehnoloogia loojad, kellest sõltub tulevik.
Varajane huvi kasvatab tulevikutegijaid
Noortele tuleks inseneeria- ja täppisteaduste valdkonda tutvustada varakult ning esmalt käelise tegevuse kaudu. Heaks näiteks on Enerhack energeetikalaagrid, millest saavad osa võtta juba 7-aastased lapsed. Nad saavad laagrites ise ehitada erinevaid seadmeid ja näha, kuidas need tööle hakkavad.
Teine hea näide on Vivita Lahenduste Laboratoorium, kus vähemalt 9-aastased lapsed saavad endale sobivatel aegadel käia mentorite juhendamisel ehitamas huvipakkuvaid inseneeriaprojekte. Sarnaseid laagreid ja ringe oleks vaja rohkem. Oluline on, et need oleksid koordineeritud, saaksid järjepidevat rahastust ja jõuaksid erineva taustaga õpilasteni üle Eesti.
Inseneeriahuvi hoidmine kõrgemas kooliastmes on väljakutse. Üheks võimaluseks oleksid gümnaasiumite ja kõrgkoolide koostöös pakutavad valikained, mis motiveeriksid abituriente nendesse ülikoolidesse õppima minema ning aitaksid vähendada õpetajate puudust koolides.
Noortele on olulised noored eeskujud. Nendeks võiksid olla inseneritudengid, kes oskavad õpilastega suhelda ja neile inspireerivalt oma kogemustest rääkida. Tulevaste inseneride esinemis- ja suhtlemisoskuse arendamiseks ning rohkemate noorte inseneeria juurde toomiseks oleks vajalik lisada insenerierialade õppekavadesse õpetamispraktika koolides. Tudengitest õpetajad aitaksid õpilastel esinejatega rohkem samastuda ja seega näeksid nad ennast tõenäolisemalt ka ise inseneriks õppimas.
Insenerid kaitsevad riiki
Sotsiaalmeedial on oluline roll, et sõnum inseneride puudusest õpilastele kohale jõuaks. Sotsiaalmeedia platvormidel tuleb pakkuda noortele haaravaid lugusid, mis aitaksid luua positiivset kuvandit insenerikutsest.
Eesti Inseneride Liit on ühe sellise sotsiaalmeediaprojektiga algust teinud. Lühikestes videoklippides räägivad insenerid, mis on nende tööst tulenev kasu igale inimesele ning näitavad ühte enda saavutust, mille üle nad saavad uhked olla. Selliste kampaaniate eesmärk on lisaks õpilastele teavitada ka lapsevanemaid, kes saavad oma laste valikuid toetada.
Eduka Eesti kujundamiseks on vaja nutikaid noori, kellel oleks juba koolist saati tekkinud praktiline side inseneeriaga. Seda sidet aitavad luua laagrid, huviringid, valikained, eeskujud ja sotsiaalmeedia.
Kui kõiki neid võimalusi edukalt kasutada, suudab Eesti kindlustada vajaliku inseneride järelkasvu ning hoida ja tõsta oma konkurentsivõimet nii kodu- kui ka maailmaturul. Tugev majandus võimaldab rohkem investeerida riigikaitsesse. Seega inseneride järelkasvule panustamine aitab tagada ka Eesti julgeolekut.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!