Valgusfooride koht on liikluses, mitte toidumärgistuses. Säärane märgistus tekitaks segadust nii tarbijas kui tootjates püüdu rohe-rohelisi tooteid valmistada. Iseenesest tähendab foorimärgistus, et rasva, küllastunud rasvhapete, soola ja suhkru sisaldus on märgitud punase, kollase ja rohelise värviga. Värvid on siis vastavalt roheline hea, kollane piiripealne ja punane ohtlik.
Europarlamendis hääletati valgusfoori toidumärgistus maha ja seejuures märgiti korduvalt, et selle taga oli tootjate lobitöö. Ka Eestis on foorimärgistuse kohta vastakaid arvamusi ja soovin siinkohal selgitada Eesti Toiduainetööstuse Liidu arvamust. Toiduainetes sisalduvate ainete märgistamine, seal hulgas soovituslike päevaste koguste GDA (Guideline Daily Amount) märkimine, ei ole midagi uut ja tarbijaid arvestavad ja lugupidavad tootjad on samm sammult selles suunas liikumas. Eelmistest aastatest alates on näiteks Coca-Cola, Leiburi, Maagi, Põltsamaa Felixi, Tere, Fazeri, Wiru Õlle toodetel märgitud soovituslik päevane tarbimiskogus ehk GDA. Sarnase märgistuse kasutajaid tuleb aina juurde, sest teadlike tarbijate arv kasvab ning kindlasti tagab lisainfo pakendil tarbijate valikutes eelisolukorra. Märgistuse tutvustamist tarbijatele alustas Toiduliit teavituskampaaniaga eelmisel aastal, sel aastal on plaan sellega jätkata.
Täna kehtivale GDA-märgile peab tootja pakendile märkima mitu grammi sisaldab üks toiduportsjon rasva, küllastunud rasvhappeid, suhkrut ja soola. Kilokalorites tuleb märkida portsjoni energiasisaldus. Nendele andmetele lisaks veel protsent, mis osutab sellele, kui suure osa üheks päevaks soovitatud toitaine- ja energiakogusest konkreetne toiduportsjon inimesele annab.
Mulle tundub, et selle märgistuse muutmine valgusfooriks paneb kliendi halvemasse olukorda. Kõik tarbijad, kellel on erivajadused, näiteks diabeetikud, peavad siis usaldama suurt suhkrusisaldust kolmeks jagavat süsteemi. Mulle ja toiduliidule tegi muret ka asjaolu, et kui tootjad on alles õppimas GDA märgistust kasutama ja tarbijad seda informatsiooni lugema, siis miks peaks nii tähtsalt ja eluliselt olulist teemat muutma hakkama.
Iseenesest ei saa mööda minna ka ahvatlusest, mida valgusfoori märgistusviis tootjatele kaasa tooks. Kui senine täpne grammi ja protsendi märgistus oli ühtselt selge ja loogiline tootja jaoks, siis mängimine värvidega võib neis äratada soovi meeldida tarbijale rohkem ja viia toote koostised „roheliseks“, tuntuim näide on vast suhkruasendajate kasutamine.
Ükski Eestis toodetud toiduaine ei ole mürgine või inimese tervisele kahjulik. Oluline on tarbida mõistlikult ja kuigi see nõuab teadmisi ja suuremat pühendumist, annab GDA- märgistus võimaluse teha neid valikuid teadlikumalt. Ma tean, et šokolaad saaks foorivalgustuses hinnanguks punase turmtule, kuid siiski on see hurmav maiuspala ju tõeline nauding ning tume sokolaad ka kasulik.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.