Olgem ausad, alates detsembri keskpaigast ei ole me valimiskampaanias ei näinud ega kuulnud sisulisi vaidlusi. Miks?
Selleks on ka loogilised põhjendused. Õigemini, see kipub olema alati nii, et detsembri keskpaigast jaanuari keskpaigani valimiskampaania sisuline debatt ei käivitu.
Osalt on see seotud üldise jõulu- ja aastavahetuse-aegse „hapukurgiga“, aga peamiselt muidugi seoses sellega, et parlament oli puhkusel ja poliitiline kogukond seega suhteliselt selgelt tühikäigul. Tõenäoliselt andis seekord oma tugeva panuse ka detsembri alguses lahvatanud Savisaare rahaskandaal. Nii poliitikutele kui ka meediale tundus, et tegemist on sedavõrd suure Skandaaliga, et kampaania seisukohalt on see ajaloo lõpp. Kui Tuuli Koch oma paljastuse 16. detsembril avaldas, arvas ju enamus siiski, et see ongi nende valimiste põhiteema. Aga võta näpust. Napilt kuu hiljem võime selgelt öelda, et meedia otsib juba uusi teemasid.
Eks plekk, mida Keskerakond peab pesema ja mille üle teatud arutelu jätkub on ju olemas, kuid see pole keskne. Võib öelda, et konkurendid oma küllalt apaatsete reaktsioonidega andsid selle skandaali ärakukkumisse tugevalt oma osa.
Me ei näinud parteide ühispöördumisi või midagi sellelesarnast. Miks ei näinud? Usun, et veidi valitses oponeerivaid osapooli peataolek. Kui Keskerakond peakski lagunema, mis siis tegelikult saab? Parem vaatame rahulikult... Ja muidugi Keskerakonna Tõekomisjoni käik – PR-seisukohalt hinne 5+. Kalle Klandorf oligi ühtäkki selle kübaratriki kaudu see, kes meedia jaoks tõde kujundas. Megahitt, mis kellegi meelest pidi edetabeleid juhtima kuid, osutus pigem nädala tegijaks.
Tõsi, vahepeal tulid oma hittsingliga välja ka Rohelised ja Vabamehed. Vahepeal juba tunduski, et see on nende valimiste tõeline hitt, aga võta näpust. Kui koguneti ja otsustati, kes on ikkagi solistid ja kelle lood plaadi peale saavad, siis suudeti kaval mõte suhteliselt veenvalt ära solkida. Nii, et paraku vist on õigus filmisõnal, et vabad mehed, need ongi need tõelised ketserid. Kuigi, ma olen siiski ootusrikas. Roheliste taassünni katse on siiski omaette jokker selles küllalt üksluises sellekordse kampaania kaardipakis.
Autor: Ott Lumi, Villy Paimets
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”