Meie eilse lehenumbri kaant kaunistas peaminister Andrus Ansipi rahulolev ja seekord auga väljateenitud naeratus. Eesti valitsusel on praeguse seisuga õnnestunud Euroopa Liidu eelarvekõnelustel aastateks 2014–2020 lukku panna ilmselt üks parematest võimalikest kokkuleppevariantidest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäeva arvates väärivad nii meie valitsusjuht kui ka tema Euroopa kolleegid tunnustust kaua tehtud ja lõpuks ikka viimasel hetkel, pärast ööpäev läbi tehtud tööd sündinud kokkuleppe eest. Ainuüksi seepärast, et kui eelarvekava poleks sündinud, riskiksime me nüüd Euroopa ühiskodus lisaks tihedamini kummitavale võlakriisile ka üheaastaste eelarvete järgi toimiva majanduseluga.
Kui kokkulepet poleks sündinud, järgnenuks ähmane määramatus, ridamisi uusi läbirääkimisi ja paljude pikemaajaliste europrojektide surm veel enne sündimist. Võrreldes selle stsenaariumiga olnuks seekord ka kõige halvem kokkulepe ikka parem kui kokkuleppe puudumine.
Oluline samm on edasi astutud, kuid raha pole veel koju toodud ning isegi unistusest justkui üleöö reaalseks muutunud Rail Balticu puhul on veel vara vahuveini juua. Euroopa Parlament andis nelja suurema parlamendifraktsiooni juhtide ühisavalduses kohe mõista, et seekordsele eelarvekokkuleppele nendelt kinnitust loota pole.
Vanad vead. Europarlamendist kostab õigustatud nurinat lisaks “mineviku prioriteetide” esileseadmisele valitsustevahelises kokkuleppes ka selle pärast, et aastateks 2014–2020 kokku lepitud eelarveraamistik on struktuurses defitsiidis.
Eesti poolt vaadates on euroraha traditsiooniliselt ebaoptimaalne jaotamine kõvemat häält tegevatele huvigruppidele ja isegi eelarvedefitsiit Euroopale suures plaanis siiski suhteliselt väikesed iluvead. Seitsme aasta peale võtaks Euroopa Liit seekord kohustusi 960 miljardi euro väärtuses, mis vastab kõigest ühele protsendile ELi rahvuslikust kogutoodangust.
Õige taktika. Eesti valitsuse jaoks oli läbirääkimistel oluline võimalikult hea netopositsioon ja ilmselt oli õige kauplemistaktika keelduda oma kolmest prioriteedist pingerida koostamast. Saime kõigis kolmes tahtmise!
Ühtekuuluvuspoliitika vahendite suurenemine sai juba otsustatud novembri Ülemkogul. Kui teistel riikidel kärbiti lage 2,35%-le RKTst, siis meie saime erandi 2,59%, mis tähendab valitsuse hinnangul täiendavalt umbes 350 miljonit eurot.
Viimane voor tõi veel 50 miljonit eurot, millega saame loodetavasti katta kardetud põllumajandustoetuste vähenemise aastatel 2014–2015.
Äripäev hoiab seekordsele eelarvekokkuleppele, selle kergest minevikuhõngust hoolimata, siiski europarlamendis eeloleval kevadel kinnitushäälte saamiseks pöialt.
Kaugemale tulevikku vaadates on kõige olulisem see, et ka riigisiseselt eraldatud investeeringud toetaks nutikale majandusele ja infoühiskonnale vajalikku majandusarengut ja heaolu tõusu. Vahendite planeerimisel tuleb valitsusel kindlasti arvestada, et eelseisval perioodil võib Eesti jõuda jõukuse tasemelt “esimesse neljandikku” (ületada 75% ELi keskmisest), mis omakorda tähendab, et järgmise perioodi eelarvest ei pruugi meile samas mahus rahatoetusi enam tulla.
Autor: 1185-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Plaanime uuel perioodil ressursside jagamist nii, et väheneks sõltuvus eurorahast, teatas rahandusministeerium.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.