ÄP: rahvakogu lakmuspaber – erakondade rahastamine

Kuna seisukohad on suures plaanis mõistlikud, selgelt esitatud ja hästi süstematiseeritud, on riigikogus esindatud erakondadel nüüd võimalus näidata, mil määral on nad valmis nn otsedemokraatliku protsessi esimesi vilju seadusandlikus korras arutama ja seadusteks vormima.

Äripäeva hinnangul on kõige tähtsam teemadering seotud erakondade rahastamisega:  nimelt Reformierakonna hämaratest rahastamisskeemidest ja sellega seotud valetamisest sai alguse poliitiline kriis, mille lahendamise eesmärgil president nn jääkeldri protsessi algatas. 85% rahvakogul osalenuid pooldab kehtivate seaduste muutmist viisil, mis näeb erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse eest ette kriminaalvastutuse.Mäletatavasti dekriminaliseerisid praegugi võimul olevad erakonnad varjatud annetused 2010. Tollal võitles seadusemuudatuse vastu peamiselt vaid endine õiguskantsler, tänane advokaat Allar Jõks, jäädes sisuliselt hüüdjaks hääleks kõrbes. Tänase seisuga on ühiskonna valulävi oluliselt madalam ja ilmselt ajendaks niisugune seadusemuudatus vähemalt ACTA-vastaste meeleavaldustega võrreldavad protestid.

86% pooldab erakondade rahastamise järelevalve organi volituste suurendamist riigi rahastatud erakondade ja nende sidusorganisatsioonide majandustegevuse kontrollimisel. See on kahjuks küll liiga üldiselt sõnastatud. Pealegi pole praegune erakondade rahastamise järelevalve komisjon ennast isegi ühiskondliku arvamuse kujundajana kehtestanud, suuremad volitused ei pruugi selle organisatsiooni mõjujõudu suurendada.

Kuna riigikogus esindatud erakondade huvi nimetatud muudatuste tegemise vastu on eeldatavasti väga väike, et mitte öelda null, osutub siinkohal otsustavaks avalikkuse surve. Seadusega ei saa keelata poliitikuid valetamast, kuid varjatud annetuste eest konkreetsete karistuste ettenägemine on konkreetne tulemus, mida saab ja tuleb nõuda.

Siinkohal on oluline, missuguse valiku ettepanekuid president Ilves riigikogule esitab ning missuguste sõnade saatel, missuguse hoiakuga ta seda teeb. Tuletame siinkohal presidendile meelde, et see küsimus, millest reformierakondlase Silver Meikari ülestunnistusest alanud skandaal algas, ei ole tänaseni lahendatud, kuigi Ilves on intervjuus ERRile seda väitnud. Mäletatavasti sätestas Reformierakonna rahastamise kriminaalasja lõpetamise määrus, et ebapuhas rahastamine pole tõendatud, mistõttu kõrvaldamata kahtlus tõlgendati kahtlustatava kasuks.

Äripäevas äsja avalikkuse ette toodud Keskerakonna liidri Edgar Savisaare Šveitsi konto, mille raha kavatseti ühe versiooni kohaselt kasutada keskpartei rahastamiseks, tõendab, et probleem on erakondadeülene – ja see ei ole lahendatud. Kuni me täpselt ei tea, kust tuleb erakondade raha, ei tea me ka, kes meid tegelikult valitseb.

 

 

Autor: 1185-aripaev