• OMX Baltic−0,12%269,23
  • OMX Riga−0,08%874,68
  • OMX Tallinn−0,34%1 717,2
  • OMX Vilnius−0,05%1 041,97
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1000,41%8 295,66
  • Nikkei 2251,3%38 780,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%109,18
  • OMX Baltic−0,12%269,23
  • OMX Riga−0,08%874,68
  • OMX Tallinn−0,34%1 717,2
  • OMX Vilnius−0,05%1 041,97
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1000,41%8 295,66
  • Nikkei 2251,3%38 780,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%109,18
  • 13.08.13, 07:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EstLinkide kasu on ilmne

Juunis oli 74% tundidest ühendusvõimsust Eesti ja Soome vahel puudu. Eriti kuu lõpus tekkisid seetõttu elektribörsi NPS Eesti ja Soome hindade vahele suured käärid. Huvi pärast sai näppudel tehtud arvutusega analüüsitud, milline oleks olukord olnud, kui poleks üldse Eesti-Soome ühendusi või kui oleks käigus juba mõlemad EstLinki kaablid, kirjutab Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi oma blogis.
NPS Eesti piirkonnast osteti juunis elektrit 26,8 miljoni euro väärtuses. Adekvaatne võiks olla eeldus, et kui meil poleks üldse ühendust Soomega, olnuks hind Eestis kõigil tundidel vähemalt kümnendiku kõrgem, kui see oli n-ö pudelikaela ajal. Siis pidanuks tarbijad juunis kokku maksma elektri eest Eesti hinnapiirkonnas ca 31 miljonit eurot. Ilmselt olnuks kogukulu isegi märksa kõrgem, arvestades Balti riikide väikest elektrijaamade arvu ja suuri erinevusi muutuvkuludes.
Teine arvutus. Kui aga oleks toiminud juba ka EstLink2, mille planeeritud ülekandevõimsus on 650 MW? Taolises olukorras Eleringi hinnangul Soome ja Eesti vahel enamikul tundidest pudelikaela ei ole ja kahe turu mahtude erinevust arvestades oleks meil Eestis sisuliselt Soome hind. Sel juhul oleks tulnud tarbijatel juunis maksta börsilt ostetud elektri eest kokku ca 19 miljonit eurot.
Arvestame, et kaablite eluiga on eeldatavalt umbes 40 aastat. Ainuüksi see sõrmedel arvutus võiks panna mõtlema, et kas põhivõrgu tasu tõus EstLinkide ehitamiseks on kulu, mille vastu tasub võidelda, või investeering tulevastesse madalamatesse elektrienergia hindadesse?
Autor: Taavi Veskimägi, Peep Talimaa

Seotud lood

Uudised
  • 06.03.14, 13:58
EstLink 2: elektri turuhind on Eestis ja Soomes ühtlustunud
Täna ametlikult avatud Eesti-Soome alalisvooluühendus EstLink 2 on märgatavalt tõstnud Eesti ja Soome vahelisi energiavooge ja ühtlustas kahe riigi elektrihinda, teatas projekti süsteemioperaator Elering.
Uudised
  • 27.11.13, 15:06
Elering ja Fingrid saavad Estlink 1 omanikeks
Täna sõlmiti esimese Eesti-Soome merekaabli Estlink 1 müügileping, millega saavad ülekandekaabli omanikeks Eesti ja Soome põhivõrguettevõtted. Müügitehingu maksumus on 77,6 miljonit eurot.
  • ST
Sisuturundus
  • 25.11.24, 10:21
Kinnisvara Dubais 2024-2025: kuidas osta kinnisvara ilma lisakulude ja riskideta?
Dubaisse kinnisvara ostmist, kas passiivse sissetuleku või elamisloa saamiseks, saab teha mugavalt oma kodust. Milliseid võimalusi Araabia Ühendemiraatide kinnisvaraturg investoritele pakub? Miks on üürikinnisvara ostmine kasumlik otsus? Nendele ja muudele küsimustele teab vastuseid just sealses piirkonnas kinnisvaraga tegeleva ettevõtte EstKing juht Igor King.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele