Täna sõlmiti esimese Eesti-Soome merekaabli Estlink 1 müügileping, millega saavad ülekandekaabli omanikeks Eesti ja Soome põhivõrguettevõtted. Müügitehingu maksumus on 77,6 miljonit eurot.
Seni rentisid elektrisüsteemioperaatorid merekaablit selle omanikfirmalt Nordic Energy Link, mille omanikeks on Eesti Energia 39,9 protsendiga, Latvenergo 25, Lietuvos Energijos Gamyba 25 ja Finestlink 10,1 protsendiga.
Ostu-müügitehingu jõustumiseks peab selle heaks kiitma Eesti konkurentsiamet, misjärel saavad ühenduse varade omanikeks võrdsetes osades Fingrid ja Elering. Varade väärtuse määramisel oli aluseks EstLink 1 amortiseeritud ehitusmaksumus.
Eleringi juhi Taavi Veskimägi sõnul on EstLink 1 ost neile viimaseks sammuks ülekandevõrgu varade lõplikul omandamisel Eesti Energialt. EstLinki kaabliprojektid on saanud teoks tänu avatud ning läbipaistvatele reeglitele tugineva usaldusväärse elektrituru olemasolule Eestis, kinnitas ta.
"Turg on toonud ühendused Soomega, mitte vastupidi, nagu tihti ekslikult arvatakse. EstLink 1 ja 2 loovad eeldused suurema valikuvabaduse tekkeks elektritarbijatele ja tootjatele paremad võimalused tootmisvõimsuste ärakasutamiseks," märkis Veskimägi Eleringi pressiteates.
Estlinki müük põhivõrguettevõtetele hiljemalt 2013. aasta lõpuks oli kavas juba investeeringuotsuse tegemisel, vajadus selleks tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonist riikidevahelise energiakaubanduse kohta. Estlink 1 rajamiseks elektritootjate poolt saadi regulatsioonis sätestatule tähtajaline erand, mis kehtib selle aasta lõpuni.
Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul andsid Eesti Energia, Latvenergo, Lietuvos Energijos Gamyba, Pohjolan Voima ja Helsingin Energia merekaabli elektribörsi kasutusse juba 2010. aastal.
"Meil on hea meel, et saime olla Eesti ja piirkondliku elektrituru arengu jaoks fundamentaalse tähtsusega ühenduskaabli rajajateks. Estlink 1 valmimine oli tähtis murdepunkt kogu Eesti energeetikas, millega avasime ukse Põhjamaade energiaturule. Eesti Energial võimaldas merekaabli valmimine müügimahtusid märkimisväärselt kasvatada. Kliendid said tänu kaablile kindluse, et elekter on igal hetkel kättesaadav parima võimaliku hinnaga," kinnitas Liive Eesti Energia pressiteates.
Teenitud tulust tasutakse esmalt ära kaabli rajamiseks Nordic Energy Link poolt võetud pangalaenud, millega rahastati Estlink 1 projekti 80% ulatuses.
Estlink 1 on esimene ühenduslüli Balti riikide ja Põhjamaade elektrivõrkude vahel, mis alustas tööd 2006. aasta lõpus. Estlinki kaabli rajasid Eesti Energia, Latvenergo Lätist, Lietuvos Energijos Gamyba Leedust ning Finestlink (Pohjolan Voima ja Helsingin Energia ühisettevõte) Soomest.
Estlink 1 ülekandevõimsus on 350 megavatti. Kaabli kogupikkus on 210 kilomeetrit (kaks 105 kilomeetrist paralleelselt kulgevat kaablit), millest 148 kilomeetrit on mere all ning 62 kilomeetrit maismaal. Sügavaimas kohas asub kaabel saja meetri sügavusel merepõhjas.
Seotud lood
Täna ametlikult avatud Eesti-Soome alalisvooluühendus EstLink 2 on märgatavalt tõstnud Eesti ja Soome vahelisi energiavooge ja ühtlustas kahe riigi elektrihinda, teatas projekti süsteemioperaator Elering.
Süsteemioperaatorite Elering ja Fingrid koostöös valmiva 320 miljonit eurot maksva Eesti-Soome elektriühenduse EstLink 2 projekt on jõudnud paigaldusjärgsete testide faasi.
Juunis oli 74% tundidest ühendusvõimsust Eesti ja Soome vahel puudu. Eriti kuu lõpus tekkisid seetõttu elektribörsi NPS Eesti ja Soome hindade vahele suured käärid. Huvi pärast sai näppudel tehtud arvutusega analüüsitud, milline oleks olukord olnud, kui poleks üldse Eesti-Soome ühendusi või kui oleks käigus juba mõlemad EstLinki kaablid, kirjutab Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi oma blogis.
Elering sõlmis eile Põhjamaade Investeerimispangaga 20-aastase laenulepingu 10 miljoni euro laenamiseks Eesti-Soome teise ühenduse EstLink 2 ehituse finantseerimise programmi raames, teatab ettevõte.
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.