Harva juhtub, et ELi riigid on maksude teemal ühel meelel, kuid maksude tõhusama kogumise küsimuses on see just nii. Riikide eelarved on raske majandusliku olukorra tõttu surve all ja riigikassasse soovitakse koguda kogu maksutulu ilma maksubaase laiendamata ja maksumäärasid tõstmata, kirjutab Euroopa Komisjoni esinduse infonõunik Heiki Linnamägi.
Alates 2015 hakatakse lisaks varem kokku lepitud tululiikidele vahetama EL-i riikide vahel infot ka töötasude, juhatuse liikme tasude, elukindlustuslepingute, pensionide ning kinnisvara omamise ja -tulude kohta.
ELi liikmesriikide juhid avaldasid 2013 mais toimunud ülemkogul soovi tihendada koostööd võitluses maksude vältimise ja maksupettustega. Lähtuvalt riikide soovist tegigi Euroopa Komisjon ettepaneku infovahetust 2015. aastast laiendada ka dividenditulule, kapitali juurdekasvule, muule finantstulule ja kontosaldodele. Ka USA on huvitatud sellise info saamisest Euroopa riikidelt oma maksumaksjate kohta.Riikide automaatne infovahetus on kestnud aastaid ning see on olnud positiivne kogemus. Seetõttu soovivad ELi riigid infovahetust laiendada suuremale hulgale tululiikidele. Tegemist on täna juba toimiva süsteemiga ning et IT-alane võimekus järjest paraneb, on tõhusamat infovahetust aina lihtsam korraldada. See aitab riikide maksuasutustel saada tervikpilti oma maksumaksjate kohta.
Infovahetusest ei ole ausal maksumaksjal kahju karta, sest vahetatav teave ei saa avalikuks. Maksukorralduse seadus lubab riikidevahelist automaatset infovahetust ja kaitseb samas maksusaladust, s.h pangasaladust.
Maksumaksja rahakott on maksuhalduri ees nagunii lahti. Kas pilt rahakoti sisust on täielik, on eraldi teema, kuid maksude deklareerimise mugavused Eestis tulenevad just nimelt laialdasest andmevahetusest.
Äripäevas (4.11) on kahtluse alla seatud infovahetuse ulatuse ja privaatsuse kokkusobivus. Info kohalikel arvelduskontodel toimuva kohta on maksuhaldurile kogu aeg kättesaadav olnud. Kas info saamine teistest riikidest muudab midagi? Paralleeli tõmbamine jälgimisühiskonnaga ei ole siin asjakohane.
Seotud lood
Mismoodi tunneksime end, kui peaksime aeg-ajalt maksuhalduri juures oma rahakoti pahupidi pöörama ja kõik sahtlid ette näitama? Peagi võib see nii ollagi, vaid erinevusega, et rahakoti asemel tuleb avada pangakonto, kirjutab Reet Teder, Eesti Kaubandus-tööstuskoja esindaja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitees.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.