Mitmekordne minister Rein Lang on hea (ja ka halb) näide sellest, mida poliitika võib inimesega teha, kirjutab ajakirjanik Indrek Kald.
1990. aastail ja veel ka eelmise kümnendi alguses olin Kuku raadio laupäevase Keskpäevatunni püsikuulaja. Kui saate alguses selgus, et tavapärane kolmik Harri Tiido, Rein Lang ja Hans H. Luik on täiskoosseisus stuudios, võis ette kindel olla, et tuleb nauditav vestlusring päevapoliitilistel teemadel.
Kõik kolm – praegu on nende tegevusalad diplomaatia, poliitika ja ettevõtlus – olid toona suhteliselt noored, kriitilise ja analüütilise mõtlemisega ning oskasid oma seisukohti hästi argumenteerida ja väljendada. Jagasin reeglina nende arvamusi sellest, mida poliitikud tohivad teha ja mida mitte, milline on hea riigivalitsemine, kuhu ja kuidas võiks Eesti areneda.
Kui juba varem Reformierakonda kuulunud Kuku raadio juht Rein Lang läks 2001. aastal poliitikasse – saades esmalt Tallinna abilinnapeaks ning hiljem riigikogu liikmeks ja ministriks – uskusin, et Eestil on sellest ainult võita. Arvasin, et varem riigikogu ja valitsuse tegevust tihti ja õigustatult kritiseerinud juuraharidusega Lang võtab edaspidigi teravalt sõna kõiksugu väärarengute ja lolluste vastu, taunib jätkuvalt korruptsiooni ja poliitiku omakasu peal väljas olemist. Eriti, et oma poliitikutöö tõttu näeb ta seda nüüd kõike lähemalt ja põhjalikumalt.
Ilmselt ta poliitikukarjääri alguses oligi selline. Aga võib-olla olin ise lihtsalt naiivne. Igatahes suhteliselt kiiresti sulandus Lang üldisesse poliitikute massi, kus vähesed eristuvad kriitilise mõtlemise ning selgete seisukohavõttudega. Endisest ärksa mõtlemisega sõnaosavast meediafirma juhist sai üks neist, keda ta varem oli halastamatult kritiseerinud. Poliitik, kes võib rääkida musta valgeks, ka otse valetada, võtta oma partei mustade tegude salgamiseks koos erakonnakaaslastega ringkaitsesse jne jne. Käesoleva kultuurilehte Sirp puudutava skandaali valguses on Langi märksõnadeks saanud – kahjuks Reformierakonnale omaselt – hoolimatus ja arrogantsus.
Huvitav oleks mõtteeksperimendi korras ette kujutada, kuidas kommenteerinuks sarnast situatsiooni kultuuriministri ümber Rein Lang Kuku Keskpäevatunni osalejana. Olen täiesti kindel, et valetamisega vahele jäänud ning usalduse kaotanud ministrilt nõudnuks Lang kohest tagasiastumist. Kahjuks ei nõua ta seda praegu iseendalt.
Autor: Indrek Kald, kaasautor
Seotud lood
„Ma pean kahjuks ütlema, et võib-olla minu sõnad on võimaldanud vale tõlgendust siin ja ma palun vabandust juhul, kui see niimoodi on olnud,“ sõnas kultuuriminister Rein Lang vastuseks küsimusele, miks eksitas ta avalikkust, kui väitis, et tema ei ole puutunud Sirbi uue peatoimetaja kohusetäitja määramisse. Tagasi ta Sirbi-skandaali tõttu astuda ei kavatse.
Riigikogu arutas tänasel istungil 40 riigikogu liikme esitatud umbusaldusavaldust kultuuriminister Rein Langile. Umbusaldamine ei leidnud toetust, sest umbusalduse poolt hääletas 38 saadikut. Vajalik oli 51 saadiku toetus.
Presidendi kantselei vahendas Äripäevale Toomas Hendrik Ilvese hinnangu Sirbi visioonidokumendile: "Sirp peaks olema ühiskonnas kultuuri laialt kajastav meediakanal."
Peaminister Andrus Ansip ütles, et kultuuriminister Rein Langil on lihtne tulla toime süüdistustega valetamises, kuid kui jutt on usalduse kaotamisest, siis on jätkata keeruline.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.