Niipea, kui Ukraina peaks ELile selja pöörama, kaotab Eesti kohe samavõrra seda, mida analüütikud nimetavad strateegiliseks sügavuseks. Küll mitte väga otseselt, nt sõjaliselt, aga siiski mõjusalt, leiab välispoliitika instituudi analüütik Ahto Lobjakas.
Esiteks oleksime kohe rohkem eksponeeritud Venemaa suunal: Moskva saab juurde enesekindlust, tal vabaneb aega ja ressursi teiste sihtmärkide jaoks. Teiselt poolt kannatame läbi selle, et löögi saavad ELi prestiiž ja autoriteet. Kolmandaks tuleneks siit ELi järsult süvenenud passiivsus idasuunal.
Edasi omakorda võimenduksid lõhed ELis sees: idapoliitika on alati olnud Saksamaa projekt, konkurentsis Pantsusmaa jt lõunapoliitikaga. Meil tuleks ilmselt taluda "Lõuna-Euroopa" kahjurõõmu ja omavahelise solidaarsuse edasist järkjärgulist murenemist. Tsivilisatsioonilise Euroopa idapiiri üritaksid nad seejärel kindlasti veelgi läänepoole tirida (tänagi ei kattu see "vana Euroopa" nägemuses Eesti idapiiriga). Olukorra "manageerimine" jääks tõenäoliselt Saksamaa hooleks - milleks ka uues koalitsioonileppes kaudselt valmistutakse jutuga kolmnurgast Berliin-Varssavi-Moskva. Ukraina jääb selle kujundi sisse muidugi. Probleem on, et lahendustes oleks rohkem Saksamaad kui ELi ja seda rohkem, mida aeg edasi.
Eesti välispoliitika peaks uuesti harjuma ripatsirolliga. Kõiki võrdsustava ELi konteksti hääbudes tuleb otsida otselähedust Berliiniga, veel halvemal juhul mõne vahendaja, nt Poola kaudu. Kokkuvõttes tähendaks see julgeolekukeskkonna vältimatut allakäiku meie regioonis koos Põhjala ennustatava konsolideerumise ja taandumisega Baltikumi idakaldast. Globaalsemalt kannataks tuntavalt ELi autoriteet: naabruspoliitika pankrot, mis Ukraina kaotamisega on vältimatu, teeb EList ametlikult lokaalse tegija, kelle tõsiseltvõetavus maailmas on minimaalne.Kõik ELi puudutav puudutab muidugi suuremate ja väiksemate ringidega taas Eestit kui liikmesriiki.
Majanduslik külg on selles kõiges kõige vähem problemaatiline. Ukraina allavettlaskmine ei oleks ratsionaalne valik ei ELi ega tema liikmete jaoks, kes Ukrainale lähedal. Mingid lahendused leitakse vajadusel kindlasti, iseasi, et ad hoc stiilis ja viisil, mis ei kompenseeri Ukraina pikaajalist stagneerumist.
Toimetatud intervjuu põhjal.
Seotud lood
Ukraina opositsioon ärgitas inimesi täna Kiievis tänavaile tulema, et saada kokku rohkem kui miljon inimest, survestamaks president Viktor Janukovitšit tihendama Venemaa asemel Ukraina suhteid Euroopa Liiduga.
Välisminister Urmas Paet mõistis hukka Ukraina võimude otsuse kasutada Kiievis rahumeelsete meeleavaldajate vastu taas vägivalda.
Hiinas ärisidemeid tugevdamas olev Ukraina president Viktor Janukovitš teatas eile pärast kohtumist Hiina presidendi Xi Jinpingiga, et Ukraina saab Hiinast 8 miljardi dollari ulatuses investeeringuid, et käivitada projekte valdkondades nagu põllumajandus, laevaehitus ja energeetika.
Ukrainas on pankadevahelisel laenuturul kerkinud järgmise päevani raha laenamisel intressimäär 20 protsendile.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.