Ukraina opositsioon ärgitas inimesi täna Kiievis tänavaile tulema, et saada kokku rohkem kui miljon inimest, survestamaks president Viktor Janukovitšit tihendama Venemaa asemel Ukraina suhteid Euroopa Liiduga.
Ukrainas kardetakse, et Janukovitš valmistub Venemaaga ühisesse tolliliitu astuma, vahendas agentuur Bloomberg.
"Opositsioon loodab ilmselt, et suurem meeleavaldus sunnib valitsust kapituleeruma või järeleandmisi tegema," kommenteeris Bloombergile Euroopa reformi keskuse juht Ian Bond.
Tänasele protestimeeleavaldusele kutsuti inimesi sotsiaalmeedia kaudu üleskutsega: meil tuleb suurema hulgana välja tulla kui läinud pühapäeval!.
"See on meie viimane võimalus - kui me selle käest laseme, siis uut Maidani enam ei tule," ütles Nõukogude Liidu ja Afganistani sõja veteran Sergei Pronin, viidates 2004. a oranžile revolutsioonile ning praegustele samal väljakul toimuvatele meeleavaldustele. "Inimesed ei tule enam protestima ja riik sureb."
Endine Gruusia president Mikheil Saakašvili saabus Kiievisse, et opositsioonile toetust avaldada. Ta kritiseeris Venemaa survet Ukrainale, mis ajendas viimast loobuma ELiga assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu sõlmimisest nädalapäevad tagasi Vilniuses toimunud tippkohtumisel.
"Siin ei ole küsimus geopoliitilises võitluses - siin on küsimus elamise viisist," ütles Saakašvili eile. "Kas teie lastel saab olema normaalne elu, teil endil väärikas elu, või lähete tagasi nõukogude aja katastroofi."
Reedel kohtus Janukovitš tagasiteel Hiinast Sotšis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Mõlemad liidrid eitasid, et arutasid Ukraina liitumist Venemaa juhitud tolliliiduga.
Vangistatud ekspeaministri Julia Tõmošenko partei juht Arseni Jatsenjuk ütles eile, et Janukovitš plaanib Ukraina Venemaa juhitud tolliliiduga siduda 17. detsembril Moskvas toimuval kohtumisel. Jatsenjuk süüdistas Janukovitšit Ukraina mahamüümises.
Pärast seda kui EL kritiseeris Putinit Janukovitši survestamisse pärast, süüdistas Venemaa peaminister Dmitri Medvedev reedel Saksamaa välisministrit Guido Westerwellet siseasjadesse sekkumise eest. Westerwelle kohtus Kiievis opositsiooniliidri Vitali Klitškoga.
Esimene asepeaminister Sergi Arbuzov on tagasi lükanud ettepaneku korraldada riigis ennetähtaegsed valimised. Samas väljendas ta muret Ukraina majanduse raske olukorra üle. Riik vajab kiiresti rahasüsti. Lähemal kahel aastal tuleb valitsusel lunastada võlakirju 15 miljardi dollari väärtuses. Majandus on 2008. aastast kolmandat korda languses ning keskpanga valuutareservid kahanenud piirini, kust edasi kasvab valuuta kontrollimatu devalveerimise risk.
Seotud lood
Välisminister Urmas Paet ütles täna Kiievis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE välisministrite kohtumisel, et OSCE ülesanne on tagada rahu, julgeolek ja demokraatlik areng ning väga aktuaalne on see ka praeguste Ukraina sündmuste valguses.
Niipea, kui Ukraina peaks ELile selja pöörama, kaotab Eesti kohe samavõrra seda, mida analüütikud nimetavad strateegiliseks sügavuseks. Küll mitte väga otseselt, nt sõjaliselt, aga siiski mõjusalt, leiab välispoliitika instituudi analüütik Ahto Lobjakas.
Tuhanded Ukraina märulipolitseinikud tegid kolmapäeva varastel tundidel üllatusrünnaku, kuid protestijad näitasid vähe märke taandumisest, kirjutab Financial Times.
Välisminister Urmas Paet mõistis hukka Ukraina võimude otsuse kasutada Kiievis rahumeelsete meeleavaldajate vastu taas vägivalda.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.