Tehnoloogiaaktsiatel toss väljas. Uued sektorid buumivad

Majandust iseloomustavad tsüklid, seega igale majanduslangusele järgneb tõus, millele omakorda järgneb langus. Samasugune tsüklilisus on iseloomulik ka aktsiaturule. Kuna erinevad majandussektorid toimivad erinevas majanduskeskkonnas erinevalt, aitab turul silma peal hoidmine tuvastada sektorid, mis on tugevamaks muutudes tõusule asunud, ning ka need, mille hoog on raugenud.

Kui investeeringuid ümber paigutada sektorite kaupa tulenevalt ootustest, on võimalik trendi muutus oma portfellis rahaks pöörata. Kui võrdleme, kuidas on erinevatel sektoritel läinud alates selle aasta algusest, näeme, et 2023. aastal tuule tiibadesse saanud tehnoloogiasektori hoog on vaibumas.

Kuigi tehnoloogiasektoris on endiselt aktsiaid, mis ka 2024. aastal on kogu ülejäänud turule silmad ette teinud, on sektor tervikuna näidanud aasta algusest tootluse järsku vähenemist. Viimase kolme kuu andmetel veavad turgu hoopis energia-, kommunaalteenuste- ja toormesektor.

Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas soovitab tähelepanelikul investoril investeerimisotsuste langetamisel lähema aasta jooksul kõige enam silma peal hoida keskpankade intressiotsustel. Sest need otsused kujundavad finantsturgudel uued võitjad ja kaotajad. Euroopas on tema sõnul oodata esimest intresside langetamist juuni alguses ning USAs selle aasta lõpus või uue aasta alguses.

Igal juhul on praegu näha, et kiiret tõusu teinud tehnoloogiasektori sära on viimasel kolmel kuul tuhmunud ning sektor on enamiku muid sektoreid endast tootluse poolest ette lasknud. Tehnoloogiarallit oli eelmise aasta lõpust kuni siiamaani tagant tõuganud just see eeldus, et kohe-kohe hakkab keskpank intresse langetama. See lootus aga luhtus.

Tanilas toob välja, et ajalooliselt on intresside langetamine halvasti mõjunud pankade aktsiatele, kuna pankade netointressimäärad satuvad surve alla ning tavaliselt on selleks ajaks ka makropilt juba nii keeruline, et halbade laenude osakaal kasvab. Intresside alanemine on halb uudis ka hoiustajatele.

Suurimate võitjate hulka kuuluvad intresside langetamisel Tanilase sõnul kinnisvara- ja ehitusfirmad ning teised väga intressitundlikud sektorid, nagu roheenergia ja ka tööstusfirmad, millel on bilansis rohkem võõrkapitali. Intresside langus on ajalooliselt olnud hea uudis kullale ning eriti kulda kaevandavatele ettevõtetele, mille kasumlikkus kulla hinna tõustes oluliselt paraneb.

„Turust paremat tootlust on pikaajaliselt ja jätkusuutlikult keeruline saavutada ning see eeldab nutikate investeerimisotsuste langetamist. Portfelli allokatsiooni muutmine erinevate sektorite suunas vastavalt majandustsüklile annab eelduse turust parema tootluse teenimiseks,“ räägib Tanilas majandustsüklite mõjust portfelli tootlusele.

Küsimusele, kuidas planeerib Swedbank oma virtuaalportfellide „Suur Peeter“ ja „Väike Peeter“ investeeringuid lähiajal sihtida, vastab Tanilas: „Virtuaalportfellide Peetrid jälgivad kindlasti turgude üldiseid trende ja kujundavad investeerimisotsused jooksvalt sõltuvalt sellest, millised riigid või sektorid pakuvad parimat riski-tulu suhet. Praegu on portfellid kaldu rahavoogu tootvate instrumentide suunas, sest kasvuettevõtted ei paku veel piisavalt atraktiivset sisenemiskohta. Kindlasti hoiame silma peal ka võlakirjadel ning intresside alanemise ootuses oleme juba ostnud USA 20aastast võlakirja. Seni, kuni intressid püsivad kõrgel, teenime tulu USA lühiajalistelt võlakirjadelt, mida ostu tegemise hetkel oli võimalik osta 5,2% aastaintressiga. Tegemist on väikese riskiga ja väga likviidse instrumendiga, millest saab alati vajadusel osa kapitali suunata uutesse investeeringutesse.”

Viimase kolme kuuga on 13,5% tootlusega ja silmanähtava edumaaga teiste ees sektorite etteotsa asunud energiasektor. Võitja positsioonis võib energiasektor liikuda sama kiiresti kui tehnoloogiasektor, mis teeb sellest ahvatleva valiku nii investori kui kiiret kasu otsiva kaupleja portfelli.

Energiasektori ettevõtetesse investeerimise selgeks eeliseks on, et energia on vajalik maailmamajanduse toimimisele ja seetõttu on tagatud ka püsiv ning pikaajaline nõudlus sektori toodete järele. Sektoril oli kogu koroonapandeemia ajal raskusi reisimise ja nõudluse vähenemise tõttu. Kuigi nüüd on maailm avanenud ja reisimiseks teed valla, mõjutab sektorit tugevalt majandusaktiivsus, sest kiratsev majandus võib vähendada nõudlust nafta, gaasi ja muude traditsiooniliste toodete järele. Majanduskasvu perioodil on sektoril aga suur potentsiaal, seetõttu võib majanduse üleminekul majanduslangusest majanduskasvule olla hea aeg energiasektorisse investeerimiseks.

Kui majandus kasvab, teenib ilusat kasumit USA üks olulisemaid nafta tootjaid ja rafineerijaid Exxon Mobil (XOM), mis omab juba märkimisväärset 20% turuosa, mida ettevõte on hoogsalt laiendamas. Suurima turuväärtusega energiasektori ettevõtte Exxon Mobile põhitegevus on toornafta ja maagaasi ning naftatoodete tootmine. Ettevõtte aktsia hind on aasta algusest teinud 20% tõusu, mis on kaks korda suurem kui S&P 500 indeksi kasv samal ajal ning ka suuremate energiasektori ettevõtete seas ollakse esirinnas.

Muljetavaldava dividendide ajalooga Exxom Mobil teenis varem Venemaal head kasumit, pakkis aga oma asjad kokku, kui algas Ukraina sõda, ning lahkus riigist. Ettevõtte plaanid on nüüd keskendunud mujale. Märkimisväärne osa oma eelarvest planeeritakse eraldada peamistele nafta- ja gaasiprojektidele, mis hõlmavad arendusi Guajaanas ja USA suurimas naftatootmispiirkonnas Permi basseinis.

Analüütikud on 40 aastat dividende tõstnud dividendiaristokraadi suhtes optimistlikud. Näiteks investeerimispank Piper Sandler tõstis aprilli keskel selleks ajaks juba 18% tõusu teinud ettevõtte hinnasihi veel kõrgemale – 145 dollarile. Samas esimese kvartali tulemused olid pettumust valmistavad, kuna aktsia kohta teeniti tulu mullusest 27% vähem ning jäädi analüütikute ootustele alla. Pikaajalises vaates jäävad analüütikud siiski naftagigandi suhtes optimistlikuks. Kuigi turg on muutlik, pakub see dividendiaristokraat analüütikute sõnul atraktiivset kombinatsiooni passiivsest sissetulekust, stabiilsusest ja tõusupotentsiaalist. Naftagigant on selle aasta teise kvartali lõpuks omandamas õli- ja gaasitootjat Pioneer Natural Resources, mis peaks kahekordistama ettevõtte tegevust Permi basseinis.

Oma turuväärtuselt kommunikatsioonisektori ettevõtete eesotsas trooniv ja turuväärtuselt triljon dollari ettevõtete klubisse kuuluv Alphabet (GOOGL) on aasta algusest tõusnud juba üle 21%. Tõsi, suur osa sellest tõusust tuli pärast esimese kvartali tulemuste avaldamist, mis taastasid investorite usu ettevõttesse pärast eelmise aasta nigelat viimast kvartalit. Alphabeti suurima konkurendi Meta Platformsi (endine Facebook – toim) aktsia on küll aasta algusest teinud suurema tõusu, aga kukkus pärast esimese kvartali tulemusi haledalt 14% ning Wall Streeti reaktsioon Meta tulemustele rõhutas, et investorite ootused on kõrged ja kõiki jälgitakse halastamatult võimalike eksimuste suhtes.

Alphabet ei vedanud aga investorite ja analüütikute ootusi alt. Suurepärane kvartal lõpetati analüütikute ootusi pika puuga ületades, kasum aktsia kohta tõusis aasta varasemalt 1,17 dollarilt 1,89 dollarile ning käive tõusis aastataguselt 69,8 miljardilt 80,5 miljardile dollarile. Lisaks teatati plaanist hakata dividende maksma. Väljakuulutatud dividend on küll kõigest 20 senti aktsia kohta, aga alustuseks hea seegi.

Alphabet on teinud suuri jõupingutusi, et täiendada oma otsingutööriistu tehisintellektiga ja pakkuda uusi täiustatud keelemudeleid, nagu Gemini. Analüütikud jälgivad kullipilgul ettevõtte edusamme tehisintellekti integreerimisel ning keerukate AI-tehnoloogiate arendamise kulusid. Eelmisel aastal püüdis Alphabet tehisintellekti võidujooksus kätte saada Microsofti, mis tekitas tarbijate seas elevust oma AI vestlusrobotiga, investeerides OpenAIsse, mis on populaarse ChatGPT taga. Teine Alphabeti jaoks pakiline probleem on see, kuidas tehisintellekti tööriistade arendamine mõjutab otsingumootorist saadavat reklaamitulu.

Alphabet on juba juurutamas tehisintellekti tööriistu oma otsingumootorisse, aga investeeringuid saadavad muremõtted, kas pikemas perspektiivis võivad vestlusrobotid jms tehisintellekti tööriistad muuta inimeste harjumusi veebist infot otsida.

Kuna tehisintellekti arendamises on muutumas üha olulisemaks segmendiks pilveäri laiendamine, ootavad investorid ettevõttelt agressiivsemaid arendustegevusi ka selles valdkonnas. Alphabet teab, mis on mängus, ja pingutab ka selle nimel, et saada täiendavat tükikest pilveturu pirukast, kus ta on praegu Amazoni ja Microsofti järel kolmandal kohal.

Aprilli alguses tõstis investeerimispank Oppenheimer Holdings Alphabeti hinnasihi 172 dollarilt 185 dollari peale, pidades aktsiat atraktiivseks, kuna nende hinnangul eelistavad tarbijad otsingumootori kasutamist ning nad näevad, et tehisintellekt jääb seda täiendama. Lisaks on investeerimispank seisukohal, et potentsiaalne Alphabet Gemini kasutamine Apple’i tulevastes iPhone’ides suurendaks oluliselt otsingute arvu.

Et intressilangetuses tulenevat hoopi finantssektorile on oodata aasta teises pooles, on sektor aasta alguses veel võitjate poolel olnud. Suurima turuväärtusega ettevõttena vaatab meile vastu Berkshire Hathaway (BRK), mis on ka üks tuntumaid aktsiaid börsil. Warren Buffetti juhitud konglomeraadil on nii suurepärane resümee aktsionäride vara väärtuse kasvatamisel kui ka pikaajalise investeeringu potentsiaal.

Ettevõttel on väga mitmekülgne investeerimisportfell, alustades kindlustusest ja lõpetades raudtee ning kommunaalteenuste sektoriga. Ja kuigi portfell on ajas muutunud, on seal selliseid investeeringuid, mis püsivad väga pikalt. Näiteks Coca-Cola aktsiaid omatakse juba alates 1988. aastast ja praegu lausa 24 miljardi dollari eest. Selle raha eest võiks Buffet ära osta Ukraina sõja algusest enam kui viiekordistunud aktsia hinnaga Saksamaa kaitsetööstuse ettevõtte Rheinmetall.

Kuigi Berkshire Hathaway ei maksa oma investoritele dividende, on kasum aktsia kohta võrreldes teiste finantssektori suuremate ettevõtetega muljetavaldav. Dividendide maksmise asemel suunab ettevõte vaba raha kvaliteetsete ettevõtete omandamisele. Otsitakse selliseid firmasid, mis nende hinnangul suudavad aktsionäride väärtust pikas perspektiivis stabiilselt kasvatada.

Ettevõtte pangakontole laekuvad dividendid annavad samal ajal mühinal hoogu vaba rahavoo kasvule, mis on viimastel aastatel bilanssi kuhjunud. Paljud analüütikud spekuleerivad, et Buffett ootab märkimisväärset turu langust, et siis omandada tugevaid ettevõtteid hea hinnaga. Väiksema riskiga tootlust otsivale investorile võiks huvi pakkuda ka Berkshire Hathaway beetanäitaja, mis on 0,9. See ütleb, et ettevõtte aktsia on 10% vähem volatiilne turu keskmisest volatiilsusest.

Aprilli keskel sai ettevõtte aktsia uue hinnasihi investeerimispangalt UBS Securities LLC, kes tõstis aktsia õiglase väärtuse 481 dollarile, mis oli 18% kõrgem aktsia selle hetke kauplemishinnast. Analüütik Brian Meredith selgitas, et aktsia õiglase väärtuse tõstmiseks on kaks suurt põhjust: kindlustus ja rongid. Meredith usub, et ettevõte teatab esimese kvartali tulemusteks 4,9 dollarit aktsia kohta. Analüütik näeb ka Berkshire BNSFi raudtee tarnemahu suurenemist, mis toob ka seal kaasa suurema kasumi. Warren Buffetil endal on aga ettevõttesse investeerimisel teistsugune lähenemine. Ta ostab Berkshire Hathaway aktsiad tagasi ainult siis, kui ettevõte kaupleb vähem kui 1,2kordse bilansilise väärtusega, aga aprilli lõpus on aktsia P/B 1,53.

Aasta algusest on aktsia hind tõusnud rohkem kui S&P 500 indeks – 14,62% vs. 9,31%. Kuigi ettevõtte kasv on aeglustunud, on Berkshire Hathaway suutnud püsivalt S&P 500 indeksile ära teha. Näiteks aastatel 1993–1998 tõusis aktsia väärtus 320%. Viimasel viiel aastal on aktsia tootlus olnud 95% S&P 500 indeksi 81% tootluse kõrval. Ajas rännata ei ole võimalik, aga investor, kes oleks investeerinud 250 dollarit Berkshire Hathaway aktsiasse 1980. aastal, oleks sellest tänaseks saanud 500 000 dollarit. Ja kuigi ettevõte ei löö turgu tormiliselt, on tegemist kvaliteetse äriga, mida juhib üks ajaloo parimaid investoreid.

Toormesektor oma kommunaalteenuste sektorile kannale astumas ja viimase kolme kuuga toonud tulu 8,2%. Maailma suurim tööstusgaasi tarnija Linde on täht tööstusliku tootmise taevas, pakkudes enam kui 100 riigis laias valikus gaase, sh süsinikdioksiidi, lämmastikku, vesinikku ja hapnikku. 2023. aastal seisti silmitsi keerulise keskkonnaga, kus geopoliitiline ebakindlus ja makromajanduslikud tegurid mõjutasid tugevalt ettevõtte tegevust. Hoolimata nendest väljakutsetest suutsid ettevõtte tootlikkuse meetmed suurendada puhaskasumit peaaegu 50% ja tõsta omakapitali tootluse aastaga 10%-lt veidi üle 15%. Nii teenis ettevõte tänavu välja ka koha Nasdaq 100 indeksis.

Linde äritegevus on edukas ning hinnakujunduse, mahu ja tootlikkuse alal on toimunud soodsad arengud. Vaatamata ebakindlale makromajanduse keskkonnale näib ettevõte olevat jätkusuutliku kasumi kasvu jaoks hästi positsioneeritud. See positiivne väljavaade kajastub muudetud hinnasihis, mis viitab kindlustundele ettevõtte suutlikkuses navigeerida võimalike turuprobleemidega keskkonnas.

Investeerimispank BMO Capital Markets on viimati andnud ettevõtte aktsiale hinnasihi 473 dollarit ja ostusoovituse, kuna eeldab soodsat vaadet ettevõttele, eeldades tööstusgaasihiiglase jätkuvat kasvu ja majanduslikku edu. Nende hinnangul näitab ettevõtte analüüs, et Linde on õigel teel oma finantseesmärkide saavutamisel ja turupositsiooni tugevdamisel. Väärtusinvestori jaoks on Linde kindlasti ahvatlev oma 31 aastat järjest tõstetud dividendiga ning tugeva rahavoo genereerimise võimega. Ettevõtte strateegilised investeeringud toovad eeldatavasti edasise kasvu ja tugevdavad selle positsiooni tööstussektori gaaside liidrina.

Ka Linde aktsia on ületanud S&P 500 tootluse aasta algusest. Siiski tasub silmas pidada, et ettevõte on äärmiselt haavatav majanduskasvu aeglustumisega seotud ebakindluse suhtes, kuna see võib kahjustada nõudlust tema toodetavate tööstusgaaside järele.