Ei ole Eestis teist nii vastuolulist ettevõtet, kui on Tallinna Vesi. Investoritele on see õnn ja tarbijaile ebaõnn - mida suurem kasumimarginaal, seda suurem kasum ja kobedamad dividendid aktsionäridele. Tarbijate jaoks tähendab see samal ajal kallimat teenust. Tallinna Vee kasumimarginaal püstitab aina uusi rekordeid, jõudes eelmise aasta viimases kvartalis 62 protsendini. See on selge märk, et vee hind on kõvasti omanike poole kaldu.
Üheksa aastat tagasi ettevõtte erastati (50,4% müüdi välisomanikele). See pidi tagant tõukama terve linna kanaliseerimist ja vee kvaliteedi paranemist. Ent linnas on maju, mis pole ühtsesse vee- või kanalisatsioonivõrku ühendatud, kräbeda pakasega lõhkevad torud ja suurvihmade ajal uputab.
Tallinna Vesi on monopoolne ettevõte, ka looduslikud tingimused piiravad arvestatavate konkurentide teket. Kui teistel monopoolsetel ettevõtetel hoiab silma peal konkurentsiamet, siis vee-ettevõteteni selle käed ei ulatu. Neid ohjavad kohalikud omavalitsused, mis enamjaolt on ka nende ettevõtete osanikud, Tallinna Vee puhul siis Tallinna linn. See pädevus on fikseeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses.
Tallinna keskerakondlik võim on lubanud vee hinna kontrolli all hoida. Ju vaid valijate peibutuseks, sest lubaduseks on see siiani jäänudki. Ent lubadus on ka raskesti teostatav - Tallinna linna ja Tallinna Vee vahel on sõlmitud siduvad lepingud, mille muutmine toob kaasa omad sanktsioonid.
Teisalt on Tallinna Vesi pealinnale hea rahamasin. Viimase kahe aasta jooksul on ettevõte linnale dividende maksnud kokku 166,2 miljonit. Tänavu tahab Tallinn saada dividende mullusest 41% rohkem. Kuna Tallinna Prügila ASilt ja ASilt Tallinna Tööstuspargid pole suurt midagi võtta, tuleb enamik linna loodetud 120 miljonist vee-ettevõttelt.
Vee hinna ohjeldamine pole seega linnakassale kasulik. Äriühingule Tallinna Vesi pole see samuti kasulik. Ega ka ettevõtte teistele aktsionäridele. Ainult et mäng käib tuhandete tarbijate arvel, kel pole valikut - teenus tuleb sisse osta ühelt teenusepakkujalt. Aktsionär võib aga iga kell otsustada, kas müüb või ostab ettevõtte aktsiaid.
Olukord on ebanormaalne ja sellest on teadlikud nii Tallinna võim, Tallinna Vesi, konkurentsiamet kui ka riigi tasandil otsustajad. Ettevõtte juhi Ian Plenderleithi sõnul küll kümme aastat veetariifid ei tõuse, teenuste hinnad muutuvad vaid THI võrra. Kindlam lahendus on Äripäeva meelest anda kontroll vee hinna üle konkurentsiametile.
Ideed on kaua veeretatud, aga see pole konjak, et mida vanem, seda parem - niiviisi sünnivad vaid uued marginaalirekordid. Tallinna linnast pole olukorra lahendamisel asja, seega tuleb riiklik regulatsioon viitamata kehtestada.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Tallinna Vee käive kasvas IV kvartalis kümnendiku ja puhaskasum üle kolmandiku. Kasumimarginaaliks kujunes 62%, võrrelduna III kvartali 54 protsendiga.
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.