Äripäev on viimasel ajal korduvalt kirjutanud töötukassa kahtlastest hangetest, täna kirjutame taaskord ühest, seekord hankis töötukassa kahtlasel kombel töövihikuid.
Mullu suvel korraldas töötukassa hanke, millega soovis osta 12 000 töövihikut koos selle kujundamise ja kohaletoimetamisega töötukassa kontoritesse üle Eesti. Võitis Aegviidu metsavarumisfirma (sic!) OÜ Topwood, kes küsis 140 000 krooni. Kõigest 0,1 punktiga teisele kohale jäänud OÜ Puffet Invest küsis vaid 61 000 krooni, samasse suurusjärku jäi ka OÜ La Pub pakkumine, mis oli 66 000 krooni. Kas me võime öelda, et töötukassa ostis töövihikud normaalhinnast üle kahe korra kallimalt?
Ilmselt võime - vaid mõned kuud pärast eelpool kirjeldatud hanget kuulutas töötukassa välja uue hanke sellesama töövihiku trükkimiseks, seekord juba 50 000 eksemplaris. Selle hanke võitis trükifirma Pajo ning see läks maksma ca 200 000 krooni, mis teeb vihiku hinnaks ca 4 krooni tükk, seega peaks 12 000 töövihiku trükkimine maksma 48 000 krooni. Seegi hind sisaldab kasumit.
Aga miks töötukassa kallimat pakkumist eelistas? Kas tõesti otsustas hankevõidu töövihiku kujundus, nagu nad ise väidavad? Või said määravaks hankekorraldaja lähedased suhted hanke võitjaga? Metsavarumisfirma mehed ütlevad, et ei mäleta, kes vihiku kujundas ja kes selle trükkis. Kas võib olla, et hankekorraldaja ise otsis vihikule kujundaja trükkija, kasutades Topwoodi lihtsalt vahendajana? Või oleme liiga paranoilised?
Oi, kuidas me tahaksime neis asjus veidi enam selgust saada, kahjuks pole see võimalik - kuigi töötukassa on möödunud aastal korraldanud üle 80 vähem kui 10 000 eurot maksva nn pisihanke (ja tänavu juba üle 30), pole nende sisu ega võitjadki avalikud - avalikustamine oleks töötukassa sõnul jube suur töö. Kas võib olla, et neid lihtsalt ei taheta meile näidata? Mitu hanget veel lehkab?
Jah, oleme korduvalt töötukassa lehkavate hangetega seoses soovitanud kaaluda töötukassa juhi Meelis Paaveli sobivust ametikohale, kuid oleme saavutanud vaid töötukassa inimeste ringkaitsesse asumise. Nii sotsiaalminister Hanno Pevkur kui ka töötukassa nõukogu esimees, tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis on Meelis Paaveli kaitseks ambrasuurile heitnud. "Teil ju siin riigikogus on ka pastapliiatsid. Ja kell seinal," ütles minister riigikogu ees kõneledes. "Summad on ju nii väikesed," ütles Kriis pärast järjekordset koosolekut. Homme on taas töötukassa nõukogu koosolek, loodame, et sel korral jõutakse ka asja sisulisema aruteluni. Õiguslikust vaatevinklist võivad ju asjad isegi korras tunduda. Kuid mida ütleb õiglustunne?
Äripäev ei pea paljuks korrata 4. veebruari juhtkirjas öeldut: ideaalmaailmas saaks rahva õiglustundele kõrge kaarega soristav ametnik saapajälje tuharaile ja töötukassa helkuri.
Autor: 1185-aripaev
Seotud lood
Töötukassa nõukogu liige, Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga leiab, et töötukassa käitus täiesti õigesti, kui praktiliselt konkursita jagas IT-hangetel laiali 32,5 miljonit krooni.
Töötukassa töövihikuhanke võitis kõikide osaliste üllatuseks metsavarumisfirma, kes iialgi polnud trükkimistööd teinud ning kelle pakkumine oli üks kallimaid. Vähe sellest, firma juht ja hanke eest vastutanud töötukassa töötaja on head tuttavad.
Töötukassa on loomisest alates IT-hangetel sisulise konkurentsita laiali jaganud 32,5 miljonit krooni, sellest kolmandiku on napsanud kaks "kassa" lemmikfirmat: üks Tartust, teine Tallinnast.
Hankeskandaalis räsida saanud töötukassa täpsustas küll oma lihthanke tingimusi, kuid jättis ühe olulise täienduse tegemata, leidis Tartu turundusfirma La Pub turundusjuht Mereli Kivi.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”