Creditreformi hinnangul ei ole avalik häbistamine võlamenetluses kõige tulemuslikum, leiab Creditreform Eesti OÜ tegevjuht Reimo Tomingas.
Keskaja Euroopas oli kindel koht avalikel häbipostidel. Tallinnas asus kaheksanurkne häbipost raekoja kagunurgal, umbes tänapäevase Raekoja platsi keskel. 16. sajandil tekkis Raekoja seina äärde uuem häbipost – kaelaraud ja neli rõngast. Paraku on häbipost jõudnud kaasaega. Hiljuti avaldasid mitmed meediakanalid Julianus Inkasso tellimusel taas üle 3000 võlgniku nimega avaliku võlgnike „häbiposti“. Erinevalt keskajast jäävad nendesse nimekirjadesse sattunud ettevõtted ja eraisikud sinna seni, kuni otsingumootorid toimivad.
Creditreformi hinnangul ei ole avalik häbistamine võlamenetluses kõige tulemuslikum. Peame esmatähtsaks saavutada võlgnikuga personaalse kontakti ning püüame leida mõistliku lahenduse. Kui võlgnik ei asu võlgu likvideerima, kajastame tema andmeid AS Krediidiinfo maksehäireregistris. Registris avalikustatakse võlad, mis on suuremad kui 30 eurot ning maksetähtajast on möödunud vähemalt 45 päeva. Seal kajastuvad korrektsed, võlgniku poolt vaidlustamata nõuded.
Võlgadega seotu on delikaatne ning üldjuhul ebameeldiv. Püüame lahendada olukorrad nii, et see rahuldaks kõiki osapooli, ning seda teha võimalikult konfidentsiaalselt. Kui võlgnik ei suuda õigeks ajaks maksekokkuleppeid sõlmida või lubadust pidada, lisame ta ametlikku maksehäireregistrisse ja kasutame kõiki seadusega ette nähtud võimalusi, sealhulgas kohtumenetlust. Julianus Inkasso on aga valinud meetodi, mida on hakatud nimetama meediapeksuks. Kommentaatorid nuhtlevad halvakspanuga igaühte, olgu võla suurus kas 50 või 50 000 eurot.
Creditreformi analüüs näitab, et üle 8% Julianus Inkasso nimekirja kantud ettevõtete võlgnevusi ei ole võimalik sisse nõuda, sest nad on maksejõuetud, st pankrotis, äriregistrist kustutatud, likvideerimisel või likvideeritud. Ligikaudu 55% võlglastest ei kajastu AS Krediidiinfo maksehäireregistris. Soliidne inkassofirma peaks enne võlgnike avalikustamist kontrollima, kas ettevõte ikka toimib. Võlgnike nimekirja avaldamine võib võla kättesaamisele kaasa aidata, kuid pikaajalise koostöö mõttes pole selline tegevus õige ja ei korrasta maksedistsipliini.
Seotud lood
Kui tavaliselt inkassoettevõtted tellivad trükimeedias reklaami selleks, et oma võlglasi häbiposti panna, siis Inkassokeskus OÜ lihtsalt tänab neid.
Täna Äripäeva veebiväljaandes avaldatud Julianus Inkasso ja Creditreform Eesti OÜ debati suur loetavus tõendab, et võlgnike nimede avaldamine ning selle poolt- ja vastuargumendid lähevad lugejale korda.
Kohe võlglase lisamist avalikku nimekirja ma õigeks ei pea, sest homme on talle ehk tarvis ka kaupa müüa. Pean temaga ikka viisakalt arutama, sõnas Ensto Ensek ASi juht Üllas Täht.
Rakvere Lihakombinaadi juhi Anne Mere arvates võivad võlglaste nimekirjad avalikud olla ja temagi vaatab need aeg-ajalt läbi.
5. novembri USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutuda investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiks Donaldi Trumpi võit mõjutada aktsiaturge kaubandus-, energia-, kaitse- ja tehnoloogiasektorites.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele