Tsäkko õppetunnid Partsile

Kommenteerides maanteeameti juhtide lustireisidest ajendatud peadirektor Tamur Tsäkko lahkumisavaldust, ütles majandusminister Juhan Parts, et langetab erakonnakaaslase suhtes otsuse pärast teenistusliku juurdluse lõppu. Otsusega viivitamist põhjendas Parts sooviga saada juhtumi kohta rohkem infot, millest õppida, et tulevikus taolisi ebameeldivaid skandaale vältida. Nimetatud soovituste elluviimiseks pole vaja koostada töögruppe ega ära oodata teenistusliku juurdluse lõppu. Piisab minister Partsi korraldusest kantsler Priskele.

Esiteks: loobuge salastamisest. Kirjutasin nädal tagasi siinsamas Harku vallavalitsuse ja keskkonnaministeeriumi näitel, kuidas Eestis salastatakse kergekäeliselt dokumente. Salastamise põhjendused kõlavad sageli väheveenvalt ja põhjuseks on see, et oleks mugavam avalikus sektoris toimetada.Maanteeameti juhi Tsäkko lähetuskäskkirjad kinnitab majandusministeeriumi kantsler Marika Priske. Need käskkirjad olid salastatud. Priske ütles, et tema allkiri Tsäkko välislähetustele on puhas formaalsus. Seda üllatavam on kantsleri otsus kuulutada tema hea tuttava Tsäkko välissõidud AK templit väärivaks. Äripäeva sel nädalal ilmunud loo valguses on mõistetav, miks pidi maanteeameti juhi välislähetused salastama.

Teiseks: tehke korda eelinfo. Riigiasutused avaldavad iga nädal kodulehel ja saadavad pressiteatega ajakirjanikele asutuse eelinfo. See info on aga auklik kui šveitsi juust või Tallinna tänavad. Näiteks majandusministeeriumi kodulehel on olemas ka allasutuste eelinfo, kuid maanteeameti juhtide eelmise nädala lähetuste kohta seal mingit kirjet ei olnud. Samuti puudus info veebruaris toimunud juhtkonna seminari kohta Rootsis ja Norras. Info nende reiside toimumise kohta oli aga ministeeriumis olemas, kui need oleksid jõudnud ka ajakirjanikele saadetud eelinfosse või pandud korrektselt veebi, siis oleks kindlasti tekkinud huvi taoliste reiside vastu. Tõenäoliselt poleks neid reise selle huvi kartuses üldse toimunud.

Kolmandaks: tehke dokumendiregistrid korda. Kui otsida maanteeameti dokumendiregistrist käskkirju juhtkonna või töötajate välislähetuste kohta, siis neid sealt ei leia. See pole ainult maanteeameti probleem, paljude riigiasutuste dokumendiregistris käimine sarnaneb laburündis ekslemisega. Maksumaksjale oleks kasulikum, kui maanteeameti haldusjuht ja IT-juht oleksid Genfi autonäitusele kulutatud 13 päeva asemel veetnud selle aja oma asutuse dokumendiregistri korrastamiseks.

Tsäkko juhtumist tasub aga õppida ka teistel riigiasutustel. Pärast kolmapäeval ilmunud Äripäeva artiklit oleme saanud välislähetuste vormis puhkamise kohta infot mitme teise riigiasutuse kohta. Julgustan lugejaid selliseid vihjeid meile saatma, teisalt võiksid aga riigiasutuste juhid ka oma tagala üle vaadata. Toimunud reise pole võimalik enam ära jätta, kuid lihtsate vahenditega, mille koondnimetus võiks olla suurem läbipaistvus, saaks tulevikus taolisi juhtumeid välistada.