Toiduainete hinnatõus on on muutnud tarbijad nõudlikumaks ja oste tehes pragmaatilisemaks. Kuigi hinnatõus on viimasel ajal taltunud, mõjutavad eriti energia ja kütuse kallinemine tootmiskulusid ning perede tarbimisvõimekust, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.
Eluaseme ja transpordi sundkulud suurenevad, raha muudeks kulutusteks jääb tarbijatel üha vähemaks ja seetõttu pole sisetarbimise kasvu toiduainete valdkonnas toimunud. Küll aga kasvas eksport ka viimasel aastal 10%, mis on tubli tulemus, sest aitab ettevõtetes säilitada töökohti ja maksta töötajatele palka.
Eesti toidutootjad on vältimatult globaalse majandusega seotud, sealsete protsesside mõjutamiseks on Eesti liiga väike. Tegur, mis toiduainetööstusi mõjutab ja millest teenimatult vähe räägitakse, on keskpankade tegevus. Nimelt on keskpangad globaalse kriisi ja selle mõjudega võitlemisse aktiivselt sekkunud: peamiselt USA ja Euroopa keskpanga vedamisel on langetatud intresse ning tegeletud rahatrükiga, mis on suurendanud inflatsiooniriski, see on omakorda toorainete hindu kergitanud. Seetõttu on toorainete edasise hinnatõusu risk olemas ka praegu. Peame olema valmis selleks, et lähiaastatel toiduainete hinnatõus jätkub.Hinnatõusu risk väheneks, kui keskpangad muutuks konservatiivsemaks, kuid kuna USA keskpank FED on lubanud intresse nulli juures hoida kuni 2014. aastani, on see lähemal ajal vähetõenäoline.
USAs on alates 2008 juurde trükitud kaks triljonit dollarit eesmärgiga toetada riigi majandust, võimaldades riigil kulutada, alandades intressimäärasid tarbimislaenudele ja kodulaenudele, elavdades aktsiaturge. Paraku tähendab raha juurdetrükkimine inflatsiooni ja globaalselt on nende sammude tulemusena toiduainete hinnad tõusnud ligi 60%. Kütuse ja toidu hinnatõus on raha juurdetrükkimisega kaasneva inflatsiooni negatiivsed tulemused. Toiduainete hinnatõusule annab hoogu kindlasti ka kasvav nõudlus – maailma rahvastik kasvab, inimesed saavad rikkamaks ning soovivad üha enam osta toiduaineid, milleks varem ei jätkunud lihtsalt raha. Kui liita siia veel klimaatilistest tingimustest tulenevad riskid ja sellest sõltuv saagikus, on pidevaks hinnatõusuks tingimused loodud.
USA keskpanga rahanduspoliitiliste otsuste mõju tunnetame meiegi omal nahal ja väga kiiresti. Toidu tootmiseks on vaja toorainet, kütust, elektrienergiat jne. FEDi edasised otsused intressimäärad madalal hoida ja jätkata dollarite juurdetrükkimist innustavad spekulatsioone toormehindadega. Üks maailma suuremaid toorainete eksportijaid Hiina parandab toodete globaalset konkurentsivõimet inflatsiooni abil. Majanduse elavnedes suureneb nõudlus toidu järele ja hinnad saavad jällegi tõusta.
Eesti tootjad annavad endale aru, et hinnatõusu, nagu see väljendub tootmissisendite hindade muutumises, tarbijatele toiduainete letihinna näol üks ühele edasi kanda ei saa. Hindade tõus on tõenäoline, ent konkurentsitihe toiduturg Eestis lähtub siiski turumajanduse reeglitest: müüa on võimalik hinnaga, millega inimesed osta jõuavad. Suvaline hinnatõstmine ei ole ühegi tootja ega kaupleja huvides.
Seotud lood
Kulla hind purustas oktoobris uued rekordid ja on kiiresti lähenemas 3000 dollari piirile. Novembri alguses tõi Donald Trumpi valimisvõit kullaturule küll suure päevase languse, kuid pikaajalist negatiivset mõju kullaturule ma ei näe. Pigem vastupidi.