Rohkemate naiste maabumine firmade juhtkonnas ei muudaks midagi nende firmade tegevuses, ei heas ega halvas mõttes. Pole olemas mingit ühist naismõtlemist, mida sookvoodid eriliselt esile tõstaksid.
Küll võiks sookvootide rakendamine aga muuta pikapeale üldist suhtumist naissoost tippjuhtidesse, olgu siis tegemist poliitika või ettevõtlusega. On olemas selline mõiste nagu klaaslae efekt. See tähendab, et naistel on võimalik eriliste probleemideta teha karjääri teatud tasemeni. Me kõik teame ju neid kontoritäisi tublisid naissoost keskastmejuhte, keda kiidetakse nende usinuse ja kohusetundlikkuse eest. Mida kõrgemale tõusta, seda vähemaks jääb naisi. Väheseid tippjuhtidest naisi peetakse külmaverelisteks bitchideks, kellel kindlasti midagi eraeluga viltu, sest küllap ta kompenseerib "üle laipade" ülespoole trügides midagi, mis tema tõelises naiseelus puudu jääb.
Iroonia irooniaks, aga just selles peitukski sookvootide peamine pluss, et avalikkus harjuks naistega nende jaoks sobimatuks peetud mängumaal. Ja et naised ise harjuksid endast mõtlema, kui võimalikust tulevasest tippjuhist. Teatavasti pole olemas hullemaid naisteahistajaid kui naised ise, kes jälgivad väga teravalt kirjutamata reeglitest kinni pidamist. Sookvoodid laiendavad tegelikult inimeste mõtlemist, annavad kogemuse, et on päris palju tarku naisi seniste üksikute erandite asemel. Ühiskondliku suhtumise tasemel annavad sookvoodid naistele rohkem võimalusi.
Eraettevõtlusele oma juhtkonna osas ettekirjutuste tegemine pole muidugi mõistlik. Samas ei tasu ettevõtetel paaniliselt karta seda aastat, kui kvoodid rakenduvad. Tõsi, naised pole targemad kui mehed. Aga paraku pole ka mehed targemad kui naised. Need naised, kes tulevikus võivad firmade nõukogudes istuda, ei satu sinna ju tänavalt. Ettevõtte nõukogu lävepakuni jõudnud naine on kindlasti samal tasemel kui juba seal ees istuvad mehed ja on väheusutav, et ta hakkaks kohe seal mingeid müstilisi pehmeid väärtusi kuulutama ja firma kasumit heategevuseks jagama. Näiteks Lõuna-Aafrikas kehtivad rassilised kvoodid juhtkonna koosseisu suhtes ning midagi radikaalset pole mustanahaliste rooli juurde lubamine firmade jaoks kaasa toonud.
Üks vihje ka ettevõtjatele - teatavasti toob mingi valdkonna feminiseerumine kaasa palkade languse selles valdkonnas. Nii et sookvoodid võivad olla hoopis hea võimalus juhtkonna kulude kärpimiseks.
Autor: Kristi Malmberg, Kristi Malmberg
Seotud lood
SEB pangakontserni juht Annika Falkengren on Rootsi suurfirmades ainus naistippjuht, kelle arvates ei tee ka soolist võrdõiguslikkust tähtsustav Rootsi piisavalt selleks, et naised saaksid ärimaailmas karjääri teha.
Tallink Grupi nõukogu esimehe Toivo Ninnase sõnul on imelik öelda 12 000 börsifirmasse raha pannud investorile, et me teeme tööd ainult (soo)kvoodi pärast.
Selle nädala tegijaks valis toimetus Cinzia Siia, kes Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu esimehena laseb loota olukorra paremaks muutumist EASis.
Majandusminister Juhan Parts leidis, et naised ei ole nii nõrgad, et neile oleks vaja kvoote kehtestada. Proportsioone peaks parandama ilma sunnita.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele