Lausrünnak finantstehingute maksu vastu

Käesoleva aasta kevadel pooldas maksu Eurobaromeetri uuringu kohaselt tervelt 63% Euroopa Liidu elanikest. Eestis oli toetajaid 46% ja vastaseid 37%. Inimeste poolehoid säärasele maksule on mõistetav, arvestades et Euroopa valitsused on kulutanud rohkem kui 4,5 triljonit eurot finantssektori toetamisele nii garantiide kui ka reaalse raha näol ning lähiaastatel see summa kindlasti suureneb.

Nüüd, mil finantstehingute maksu küsimuses on läbirääkimislaua taha valmis istuma üksteist riiki, sh Eesti, Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria, võib ka pankurite muret mõista, sest seni ei võetud maksu kuigi tõsiselt.On täiesti arusaadav, et Eesti on maksu suhtes endiselt ettevaatlik, kuid on valmis maksu arutama ja see on ka ainuke võimalus selle kujunemises kaasa rääkida. Maksu kriitikud toovad välja mitmed kitsaskohad, näiteks maksu kuhjumine, selle rakendumine pensionifondidele jne. Usun, et ka rahandusministeeriumi läbirääkijatele ei ole need küsimused tähelepanuta jäänud ja probleemid räägitakse enne maksu rakendumist selgeks.

Ilmne on, et finantssektor peab panustama ühiskondlike hüvede finantseerimisse vastavalt oma võimetele. Euroopas hinnatakse finantssektorile käibemaksuvabastuse kaudu antava soodustuse suuruseks 18 miljardit eurot aastas. Võrdluseks: Eesti riigi eelarve 2012. aastal on 6,5 miljardit eurot. Pole ju panganduse puhul põhjendatud sotsiaalset laadi maksuvabastus nagu näiteks tervishoiuteenuse puhul. Olgugi, et finantstehingute maksu otseselt käibemaksu asendajana ei kirjeldata, aitaks see tasakaalustada seda turumoonutust, mida käibemaksuvabastuse rakendamine finantstehingutele on tekitanud. Aastate jooksul ei ole ju õnnestunud kokku leppida, millistel alustel võiks finantssektorile käibemaks rakenduda, kuigi see oleks kõige mõistlikum üleeuroopaline lahendus turumoonutuse lõpetamiseks.

Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek maksu rakendamiseks on sõnastatud viisil, mis lubab enamiku maksust koguda finantsinstitutsioonide vahelistelt tehingutelt. Peaaegu kõik üksikisikute igapäevased pangandustoimingud jäävad maksust puutumata: näiteks laenud või pangaülekanded. Samuti jäävad maksustamata esmased aktsiate ja võlakirjade emissioonid.Võrdlused maksu rakendamisel Rootsi kogemusega ei pea aga paika. Komisjoni välja pakutud maksumäärad 0,1% aktsiatele ja 0,01% tuletisinstrumentidele jäävad kordades alla Rootsis omal ajal kehtestatule. Rootsis oli maksumäär 0,5%. Huvitav on ka see, et Ühendkuningriigis rakendatakse edukalt tuhandet naela ületavatele aktsiatehingutele 0,5%-list riigilõivu lisaks tehingutasudele ja tehingud ei page kusagile.

Üks levinud väärarusaamu on, et maksust saadavat tulu on plaanis kulutada raskustes olevate pankade poputamiseks. Maksust laekuv tulu läheks siiski liikmesriikide eelarvesse ja osaliselt EL-i eelarvesse, kuid selle summa võrra väheneks vastava liimesriigi SKT-põhine makse EL-i eelarvesse.