Eesti inimõiguste keskuse juristi Uljana Ponomarjova hinnangul on riik muutunud Ukrainas toimuva sõja jooksul ajutise kaitse direktiivi rakendamisel karmimaks – üha rohkem leitakse põhjusi inimesi Eestisse mitte lubada.
- Eesti-Vene piiripunkt Narvas. Pilt on illustreeriv. Foto: Liis Treimann
Seejuures võib Ponomarjova kogemuste järgi märgata kogu protsessis palju juhuslikkust.
„Ma pean kahjuks tõdema, et see, mis toimub idapiiril, on ikkagi Metsik Lääs. Ükspäev inimesi lastakse sisse, teine päev mitte. Ei ole näha, et oleks konkreetne joon – näiteks et ilma biomeetrilise passita Ukraina mehi sisse ei lasta,“ rääkis Ponomarjova Äripäeva raadio otsesaates „Kuum tool“. Ta lisas, et sisse mittelubatute hulgas on nii vanureid, naisi kui lapsi.
Sealjuures rõhutas Ponomarjova, et tegelikult on inimõiguste keskusel politsei- ja piirivalveametiga hea koostöö. „Me austame nende tööd ja menetlejaid, kes seda tööd teevad. Töö on raske ja inimesi palju,“ lausus ta.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.