Eesti inimõiguste keskuse juristi Uljana Ponomarjova hinnangul on riik muutunud Ukrainas toimuva sõja jooksul ajutise kaitse direktiivi rakendamisel karmimaks – üha rohkem leitakse põhjusi inimesi Eestisse mitte lubada.
![Eesti-Vene piiripunkt Narvas. Pilt on illustreeriv.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=e3aba8e5-88fc-5e5f-af07-efed8db09f52&width=3840&q=70)
- Eesti-Vene piiripunkt Narvas. Pilt on illustreeriv. Foto: Liis Treimann
Seejuures võib Ponomarjova kogemuste järgi märgata kogu protsessis palju juhuslikkust.
„Ma pean kahjuks tõdema, et see, mis toimub idapiiril, on ikkagi Metsik Lääs. Ükspäev inimesi lastakse sisse, teine päev mitte. Ei ole näha, et oleks konkreetne joon – näiteks et ilma biomeetrilise passita Ukraina mehi sisse ei lasta,“ rääkis Ponomarjova Äripäeva raadio otsesaates „Kuum tool“. Ta lisas, et sisse mittelubatute hulgas on nii vanureid, naisi kui lapsi.
Sealjuures rõhutas Ponomarjova, et tegelikult on inimõiguste keskusel politsei- ja piirivalveametiga hea koostöö. „Me austame nende tööd ja menetlejaid, kes seda tööd teevad. Töö on raske ja inimesi palju,“ lausus ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava Green Dice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“