Euroopas on tekkinud probleemid uute Smart 2 sõidumeerikute kättesaadavusega, mis alates 21. augustist on kõikidel esmaregistreeritud veokitel ja reisibussidel kohustuslikud. Kas ka Eesti vedajate uued veokid jäävad parklasse seisma ja liising hakkab ostjale tühja tiksuma? Riiklikult tunnustatud sõidumeerikute ekspert Siim Truusalu andis saates „Logistikauudised eetris“ olukorrast põhjaliku ülevaate.
Alates 21. augustist on uus nutikas Smart 2 sõidumeerik kohustuslik kõigile Euroopas esmaregistreeritavatele raskveokitele ja bussidele. Paraku on uute seadmete kättesaadavasuga tekkinud tõsiseid probleeme ning sellega kriis alles algab: järgnevatel aastatel on Euroopas vaja välja vahetada veel kuni kaks miljonit seadet.
„Eestis õnneks olukord nii hull ei ole, sest valdavalt on autotootjad pärast 21. augustit esmaregistreeritud uued veokid suutnud uute Smart 2 meerikutega varustada ja isegi kui need on tulnud Smart 1 meerikutega, siis esimesel võimalusel saadetakse uued seadmed järele,“ nentis riiklikult tunnustatud sõidumeerikute ekspert Siim Truusalu saates „Logistikauudised eetris“.
Tema sõnul võib suure tõenäosusega sügisel oodata Euroopa Komisjoni otsust kohustusliku tähtaja edasilükkamise osas aasta lõpuni ning loodetavasti antakse armu ka järgmisel aastal ees ootava vanade meerikute kohustusliku väljavahetamise tähtaegade suhtes.
„Eesti väiksusest on vahel ka kasu. Võrreldes Euroopa mastaapidega on meie vajadus suhteliselt tühine ja need vajalikud seadmed suudetakse loodetavasti ikka hankida,“ nentis Truusalu.
Kuidas peaksid transpordifirmad antud olukorras käituma, mille poolest erineb uus nutimeerik senisest Smart 1 meerikust, sellest saates pikemalt räägitaksegi.
Saadet juhib logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saatesarja toob kuulajateni Digimeerik.ee
Euroopat on tabanud nutimeerikute ikaldus, milline on seis Eestis?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.