Andmetega seonduv õigusmaastik mitte ei liigu selginemise suunas, vaid läheb veelgi keerulisemaks ja fragmenteeritumaks. Samas on lootust, et tekib uusi võimalusi innovatsiooniks ja andmemajanduse kasvuks, leiab Soraineni andmekaitse õigusvaldkonna juht Eestis Mihkel Miidla.
- "Soraineni sageduse" saates rääkisid andmereeglitest Mario Sõrm, Mihkel Miidla ja Kaupo Lepasepp. Foto: Andres Laanem
Kõigile tuttav GDPR ehk isikuandmete kaitse üldmäärus on juba mõnda aega meid saatnud, kuid nagu nimigi ütleb, on tegemist üldise raamistikuga. Euroopa andmestrateegia tulemusena saame juurde mitmeid õigusakte, mis reguleerivad andmeid laiemalt, mitte piirdudes vaid isikuandmetega.
Teeme Eesti andmemajanduses osalejatele atraktiivseks
Miidla usub, et arvestades, kui palju meie riigi ettevõtjasõbralikkus on vähenenud, leiavad meie otsustajad viise muuta siin äri ajamine lihtsamaks.
"Ma loodan, et kui nüüd tuleb Brüsseli poolt midagi, siis me siin Eestis ei keera maksimaalselt jälle regulatsioonile vinti peale. Kui me ei suuda keskset õigusloomet nii väga mõjutada, võiksime proovida vähemalt teha oma nurgas selle asja lihtsamaks kõige suuremas võimalikus võtmes,“ ütles Miidla saates "Soraineni sagedus". EL-i andmestrateegia ülevõtmisel tuleb leida tasakaal, mis võimaldab siin äri teha, mitte ei peleta siit ettevõtjaid ära.
Tahad privaatsust? Maksa
Andmete väärtuse kohta toob Miidla mõtlemapaneva näite. „Lähed apteeki, vaatad - ohoo, kiilanemise vastane vahend! Maksab 14 eurot. Lähed sellega uhkelt kassasse ja siis saad teada, et see 14 eurot kehtib ainult siis, kui sa oled püsiklient. Püsikliendiks saamiseks pead liituma püsikliendiprogrammiga, millel on tingimuseks, et sinu kohta võidakse koguda andmeid ka näiteks kiilanemise kohta. Sa saad toote osta ka ilma püsikliendiks hakkamata, aga siis on hind 22 eurot. Nüüd, kas see kaheksaeurone vahe on õigustatud või mitte?"
Miidla sõnul väärtustavad ettevõtjad sedalaadi andmete hankimist äri arendamise eesmärgil juba täna. Siit aga küsimus meie ühiskonnale: kas me oleme valmis selleks, et kui tahad ühiskonnas privaatselt elada, on see sulle kulukam?
Miks tasub täna endiselt GDPR-ist rääkida? Kes peavad uute arengute osas eriti tähelepanelikud olema? Kuidas on omavahel seotud isikuandmed, tehisintellekt ja innovaatilised lahendused?
Nendele ja mitmetele teistele küsimustele aitab „Soraineni sageduse“ saates vastuseid otsida Soraineni andmekaitse õigusvaldkonna juht Eestis Mihkel Miidla. Saadet juhivad Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp ja Soraineni advokaat Mario Sõrm.
ELi andmereeglite ülevõtmisel on oht, et Eestis keeratakse sellele vinti peale
Seotud lood
Alates 1. novembrist on ettevõtetel veelgi suurem põhjus pöörata erilist tähelepanu GDPRi nõuetele. Jõustub uus menetlusõigus, mis tähendab, et GDPRi rikkumise tagajärjed ei piirdu enam pelgalt noomitustega – ees võivad oodata rahatrahvid.
Eestit ähvardab trahv
Eestit ootab kopsakas trahv, sest riik pole siiani suutnud seaduseks vormida vilepuhumise direktiivi. Direktiiv jõustus 2019. aasta lõpus ja ülevõtmise tähtaeg oli 2021. aasta lõpp.
Valimiste järel selgus, et lähiaastatel ootavad meid ees mitmed maksumuudatused. Enamjaolt on need tingitud valitsuse soovist maksutulu suurendada. Sellest kaugemale, näiteks ettevõtete konkurentsivõime parandamisele, aga ei mõelda, arutlevad saates „Soraineni sagedus” advokaadibüroo Sorainen partner Kaido Künnapas ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Vaenukõne kriminaliseerimise seadus on valitsuse laual ja ootab väljakuulutamist. Kas nüüd muutub vaba sõna Eestis karistatavaks?
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.