Arendaja: maksutõusud võivad kinnisvaraturu käivitada

„Vähene nähtavus on see, mis tekitab täna ebakindlust nii ostjates, kinnisvaraarendajates kui ka ehitajates,“ kommenteeris Kivisaar uue valitsuse maksupoliitikat.

Tema sõnul on selge, et maksutõusud soosivad kinnisvara hinnakasvu jätkumist, sest korteri hind tõuseb, kui sellele kõrgema määraga käibemaks juurde panna. See veab aegamisi üles ka vanemaid eluruume.

“Teiselt poolt, kuna kinnisvaraturu jõukam ostjaskond on suures osas ettevõtjad ja kuna meil tulumaksumäärad on juba tõusnud ja tõusevad veel, siis eksperdid on prognoosinud, et suure tõenäosusega selle aasta teisel poolel hakatakse senisest rohkem tegema väljamakseid dividendidena, omanikutuluna – mis tähendab, et nendel ettevõtjatel, eraisikutel tekib rohkem vabu vahendeid,“ arutles ta.

”Teades eestlaste investeerimiseelistusi, siis kinnisvara on seal selgelt TOP 1.-2. koha peal. See võiks teiselt poolt soosida finantsvahendite liikumist kinnisvaraturule.“ Kuidas need mõjurid tööle hakkavad aasta-kahe jooksul, on raske öelda.

„Võib juhtuda, et need inimesed, kes ostavad järgmise aasta esimesel poolel uue korteri, peavad maksma selle korteri valmides juba kõrgemat käibemaksumäära – vähemalt osaliselt. Samas ma loodan tõesti, et valitsus on sellest eelmise aasta segadusest õppinud ja seekord on need rakendamise tingimused oluliselt selgemad. Oleks loogiline, et need projektid, mis on juba alustatud enne uue maksumäära kehtestamist – neile rakendatakse vana 22protsendilist käibemaksu.“

Kas see võiks olla mootor, mis käivitab rohkem huvi osta kinnisvara?

„Jaa, kindlasti,“ vastas Kivisaar. „Kui inimesed teavad ette, et vara hind on tõusmas ja nagunii on unistatud ja edasi lükatud oma uue kodu ostu, siis see on kindlasti üks käivitajatest, mis võib mõjutada ostuotsuste langetamist.”

Saates tuli jutuks ka laienev ja siiski aina enam oma suunda otsiv üüriturg. Mis põnev, see provotseeriv.

“Kindlasti on maksuametil selles valdkonnas päris palju tööd veel ees,“ möönis Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar üüriturul n-ö vedeleva 138 miljoni euro maksuraha kohta. „Ma olen päris kindel, et nad toimetavad selles suunas ja AI, kes suudab erinevates registrites kokku viia üüritavad korterid ja omanikud ja makstud üüritulu ja ... see ei ole liiga keeruline ülesanne,” ei näinud arendaja siin suurt probleemi.

„Mis puudutab üüriturgu tervikuna, siis see täna selgelt muutumas järjest professionaalsemaks. Nagu LHV fondijuht siin muret tunneb, siis arusaadavalt väikesed üüriinvestorid natukene segavad turgu, sest nende teenused ei ole nii professionaalsed. See standard, mida suuremad fondid oma üürikorterite portfelliga loovad, on keskmisest kallim. Aga kuna neil on selgelt oma klientuur, kes seda hindab, siis ma usun, et igaüks leiab oma,“ arutles Kivisaar.

„Aga turu üldine trend on see, et üüriturg on muutumas järjest professionaalsemaks ja koondumas järjest suuremate tegijate kätte, kellel on täna siin ikkagi sadades-sadades korterites portfellid. See omakorda survestab neid üksikuid üüriinvestoreid, kellel läheb, ma usun, tulevikus keerulisemaks.“

Kiviaare sõnul ei ole üürituru liikumine olnud institutsionaalsete üüriinvestorite kätte viimase aasta-pooleteise jooksul jõuline.

Mis võiks aidata seda kiirendada?

„Seda kiirendaks kindlasti kinnisvarahindade alanemine, mis annaks fondidele ja suure rahaga tegijatele mõningast mugavustunnet ja kindlust, et hinnatase, millega nad ostavad, on hea ja õiglane,“ kostis ta. ”Samas teiselt poolt ma ei julge kuidagi lootust anda, et see võiks kuidagi juhtuda, sest sisendhinnad ja maksud on tõusmas ja see paraku ei soosi kinnisvarahindade langust – pigem nagu vastupidi.“

Kui kaua see võib kesta?

„See võibki jääda kestma. Ei ole mingeid takistusi, et see vaikselt toimubki järgmised 20–30 aastat. Siin piire ees ei ole,“ märkis Kivisaar.

„Sinnamaani, kus ei ole näha, et Tallinnas võiks detailplaneeringute menetlemine toimuda kiiremini kui 7–10 aastat, siis see kindlasti hoiab maa hindu väga kõrgel,“ ütles Kivisaar. Just nende kruntide hindu, kus on kehtiv detailplaneering ja ehitusõigus olemas.

Kui tõeks saab Tallinna abilinnapea Madle Lippuse lubadus ja visioon ja Tallinn hakkab täitma seaduses sätestatud detailplaneeringu menetlemise kolmeaastast tähtaega, siis see võiks küll krundihindu allapoole tuua ja turgu elavdada, leidis Kivisaar.

Saates tuli lisaks juttu ka ostuhuvi kasvust elukondlikes uusarendustes, eluasemete sundmüügist. Aga samuti arendajate ja ehitajate omavahelistest suhetest viimase kolmveerandi aasta taustal.

Saatejuht on Siim Sultson.