Pikka aega Saksamaal Kiasid disaininud ning seejärel Jaapanis Mitsubishis töötanud eestlane Björn Koop sai oma karjääri alguses olulist tuge kolleegilt, kes on teinud hiljem peadpööritavat lendu.
- Valgast pärit Björn Koop murdis end rahvusvahelisse autotööstusesse. Nüüdseks on ta ringiga Eestisse tagasi jõudnud. Foto: Urmas Kamdron
Koop meenutas raadiosaates „Autojutud“, kuidas nullindate keskpaigas Volkswagenis praktikal olles ristusid tema teed taanlasest autodisaineri Anders Warminguga.
„Tal vist oli minust kahju, et ma muudkui ponnistan ja visandan, kuid neil visanditel pole sisu ega ka head perspektiivi, kõik proportsioonid on natuke paigast ära,“ rääkis Koop. „Ühel päeval ta tuli, istus maha ja ütles: „Okay, now let’s draw“. Ja siis me hakkasimegi joonistama. Ta näitas mulle, kuidas tema visandeid teeb – kuidas töötada proportsioonidega, millised nurgad joonistamiseks valida.“
Koopi disainitehnika hakkaski peagi paranema, kõik muu tuli ajapikku samuti. Järgmiseks praktiseeris Valgast pärit eestlane Hyundais, seejärel avanes tal võimalus asuda tööle Kia vastloodud disainikeskuses Frankfurdis. Praeguseks on ta Eestisse tagasi kolinud ning juhib Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakonda.
Anders Warming kogus tuntust BMWde kujustamisega, tõusis Rolls-Royce’i peadisaineriks ja edutati alles hiljuti BMW kontsernis veelgi kõrgemale ametikohale. Ta on tänaseni Björn Koopi üks lemmikdisainereid.
Saates tuligi juttu Koopi teekonnast ja autode disainimise telgitagustest. Intervjueeris Karl-Eduard Salumäe.
Kuidas Rolls-Royce’i kõrge juht Eesti autodisainerile proportsioone õpetas
Seotud lood
Praegu valmistavad Hiina autod nii Euroopale kui USA-le kõvasti muret, ent esimesed eestlastelegi näidatud tulemused mõjusid amüsantselt.
Automarkide koondumine suurtesse kontsernidesse, platvormide ja tehnika ristkasutamine ning nüüd ka elektripööre on autod järjest ühesugusemaks tagunud, kuid terasemal vaatlusel leiab ka laiatarbeautode tootjate seast jätkuvalt ettevõtteid, kes teevad asju omamoodi.
Värske “Autojutud”
Rahvarallid ja -sprindid loovad paljudele võimaluse teha autospordis esimesed sammud ning seda n-ö rohujuure tasandil harrastada, ent nii nagu mistahes spordis, saadab edu neid, kes rohkem pingutavad ja panustavad. Mootorite maailmas väljendub see aga tugevalt ka rahas.
Igal aastal kogunevad mitusada tuhat inimest kohapeale ja kümned miljonid ekraanide ette, et jälgida, mismoodi hulk autosid ööpäev läbi ringiratast tiirutab. Le Mansi 24 tunni sõit Prantsusmaal on maailma üks kuulsamaid võidusõite.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”