Rahvusvaheline krediidikindlustuse hiiglane toetab Eesti eksportijaid

Maailma ühe suurima krediidikindlustuse lahenduste pakkuja kohalolu Baltikumi turul toob kaasa kogemusrikka ja põhjaliku lähenemise finantsriskide juhtimisele. Ulatusliku äriteabesüsteemi püsti pannud ettevõtte haare ulatub enam kui 200 riiki ning üha rohkem kogub hoogu ka Baltikumi haru tegevus.

Coface Balticsi riskijuhtimise osakonna juhataja Mindaugas Valskyse sõnul mõjutab praeguses globaalses majanduskeskkonnas väiksemal skaalal toimivaid majandusi, nagu seda on Eestis, eksporditurgude finantstervis eriti.

“Sanktsioonid Venemaale, pikale veninud raskused Skandinaavia turgudel ning majandustegevuse aeglustumine Lätis ja Leedus on väljakutsed, millega Eesti ettevõtted peavad praegu rinda pistma. Tegevuse aeglustumise korral on ülioluline, et ettevõtted juhiksid oma võlanõudeid tõhusalt – ainult nii saab säilitada piisava rahavoo tegevuse jätkamiseks,” paneb ta südamele.

Compagnie Française d’Assurance pour le Commerce Extérieur asutati 1946. aastal ja alates 2014. aastast on see noteeritud Euronexti börsil Pariisis Prantsusmaal. Täna töötab Coface’is üle 4900 inimese ja firma teenindab ligikaudu 100 000 ettevõtet 200 riigis. Coface’i kliente Eestis, Lätis ja Leedus haldab Coface’i haru Coface Baltics. Ettevõtte kohalolek Eesti turul avab uusi võimalusi ettevõtetele, kes soovivad oma äritegevust kasvatada ja rahvusvahelistumisele panustada.

Lisaks traditsioonilisemate teenuste – kaubanduskrediidi kindlustus, ettevõtete hindamine ja ülemaailmne võlgade sissenõudmise teenus – täiendamisele investeerib Coface ka innovaatilistesse lahendustesse, mis põhinevad tipptasemel tehnoloogial ja masinõppel. See aitab vähendada ettevõtete makseriske ja suurendada enda finantsstabiilsust, tagades stabiilse äritegevuse nii kodu- kui ka välisturgudel.

Ettevõte kasutab riski juhtimiseks ja ennetamiseks nii kõrgetasemelist tehisintellekti, masinõpet, ennustavat analüüsi, modelleerimist, süvaõpet kui ka pilditöötlust. Väljatöötatud hindamismudel ennustab täpselt ettevõtete maksejõuetuse tõenäosust, automatiseerides osa ostjate riskide hindamisest finantsandmete põhjal. Tööriist kasutab andmeid nii Coface'i rikastatud teabeallikatest kui ka välistest allikatest, võttes lisaks arvesse maksehäirete ajalugu, et ennustusi optimeerida. Ettevõtte esindaja sõnul on nende rahvusvahelises süsteemis üle 200 miljoni ettevõtte andmed.

Uuenduslikud lahendused võimaldavad hallata riske tõhusamalt ja täpsemalt, pakkudes ühtlasi prognoositavamaid tulemusi – tänu hindamismudelile saavad Coface'i kliendid kasutada ennustavaid analüüse, paremini hinnata krediidiriski ja teha tõhusamaid riskijuhtimisotsuseid.

Makseviivituste ja võlgade pärast enam muret tundma ei pea. “Kui tekib olukord, kus klient ei tasu, hüvitame kahjud ja algatame võlgnike suhtes võlgade sissenõudmise protsessi,” kinnitab ettevõte.

Vaatamata väliskeskkonna muutustele on Coface suutnud kulutõhusalt ja efektiivselt kohaneda ning efektiivselt riske maandada. AM Best tõstis just pikaajalise emitendi krediidireitingud stabiilse väljavaatega tasemele A+ ehk suurepärane.

Eesti riskijuhtimise turu iga-aastased ülevaated näitavad, et krediidikindlustus ja finantsriskide kaardistamine on küpsete Eesti ettevõtte seas kõrges hinnas. Lisaks võimsale ja rahvusvahelisele ekspertiisile omab Coface süvitsiminevat kohaliku turu tunnetust. Coface’i klientidel on võimalus kasu saada ligi 80aastasest kogemusest ja teadmistest riskijuhtimise vallas.

Eestis sobib Coface’i krediidikindlustus eriti just neile ettevõtetele, kelle aastane käive ületab 5 miljonit eurot, kes tegutsevad krediiditingimustel ning teenindavad ärikliente. Makseriski haldamise vahendist võidavad kindlasti ka ettevõtted, kellel on ekspordimüügid ning kelle kliendibaas pidevalt kasvab.

“Eesti majandust iseloomustab paindlikkus ja innovatiivsus, kus mitmed tugevad ülemaailmsed nimed on alustanud idufirmadena. Eesti – just oma suuruse tõttu – sõltub eriti tugevalt eksporditurgudest. Tihedad suhted Skandinaavia turgudega on mõjutanud Eesti majandust enim kõigist kolmest Balti riigist, oodates 2024. aastal väikest SKP taastumist pärast kaht aastat negatiivset kasvu,” nendib Mindaugas Valskys.

Kindlus tänase keeruka ja muutliku majanduskeskkonna suhtes on kõrgelt ihatud igas tänases äris. Coface’is töötab üle 300 analüütiku, kes jälgivad pidevalt nii globaalseid majandustrende kui ka igapäevaselt olulisi sündmusi, mis vormivad lähitulevikku. See tagab kindluse ja tundlikkuse pakkuda klientidele ajatäpseid ja tõhusaid riskijuhtimise strateegiaid.

Coface Balticsi riskijuhtimise osakonna juhataja sõnul naaseb Eesti pärast kaheaastast langust, mida põhjustas Venemaa invasioon Ukrainasse ja mis kahjustas Euroopa tegevust ja väliskaubandust, 2024. aastal kasvu.

“Taastumine on järkjärguline ega saavuta 2021. aasta mastaapi,” nendib ta küll. “Selle taga on järkjärguline eratarbimise ja teenuste ekspordi kasv, mida toetavad vastavalt reaalpalga kasv ja väline nõudlus. Vaatamata oodatavale inflatsiooni tõusule aasta alguses, mis on tingitud käibemaksumäära tõusust, toimub pärast euroala tugevat rahapoliitilist karmistamist deflatsioon.”

Sellest hoolimata on Euroopa Keskpanga poliitika tõstnud finantseerimiskulusid, mis jätkuvalt mõjutavad ettevõtete ja majapidamiste investeeringuid, toob Valskys välja. “Kõrgemad hüpoteegimäärad on nõrgestanud kinnisvaraturgu, kahjustades ehitust, samal ajal kui ettevõtteid mõjutavad kõrged sisendhinnad ei pruugi lähikuudel leeveneda,” kirjeldab ta.

Valskyse sõnul peaks 2023. aastal tõusnud tööpuudus stabiliseeruma 2024. aastal kõrgel tasemel (7%). “Tööstustoodangu jõudlus jääb nõrgaks, mööblitellimused on endiselt loiud, kuna need on tihedalt seotud elamuehitusega Soomes ja Rootsis, kus tegevus on oodatavasti aeglane. Riik tugineb selle asemel äriteenuste ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) ekspordile tegevuse toetamiseks.

“Euroopa fondid toetavad avalikke investeeringuid, eelkõige ELi taaste- ja vastupidavuskava (RRF) kaudu. Seda on pikendatud 2023. aastal, et hõlmata uusi REPowerEU toetusi 83,4 miljoni euro ulatuses, et kiirendada energiaüleminekut Eestis kuni 2026. aastani,” kommenteerib ekspert.