Peaaegu iga Pärnu elanik ja ka paljud külalised teavad Villa Ammendet – hotelli ühes Eesti luksuslikumas vanas häärberis. Aga kes oli selle ettevõtlik ja võimukas omanik, kelle nimi kõmises kunagi Peterburist Briti meredeni?
„Endine miljonär suri vaesuses,“ seisis Venemaa ajalehes Vestnik 31. augustil 1934 avaldatud teate pealkirjas. Väljaanne teatas, et Pärnus maeti linna esikaupmees Hermann Ammende, kes oli veel Vene impeeriumi päevil kokku kogunud miljonilise varanduse. Elu viimastel aastatel kaotas Ammende peaaegu kõik – isegi temanimeline kuulus villa rannapargis tuli linnavõimudele suvekasiinoks maha müüa.
Esimene miljonär
Tisler Christian Ammende perekond kolis Eestisse paremat elu otsima 18. sajandi lõpuaastatel. Uues kohas ootas Saksa koloniste tõepoolest edu. Juba käsitöölise poeg Jacob Diedrich Ammende astus 24aastaselt Tallinna I gildi kaupmeheks, mis tähendab, et mitte lihtsalt kaupmeheks, vaid kubermangu üheks suurimaks maksumaksjaks. Tal tuli ka veel üks hea idee kolimiseks – Tallinnast Pärnu. Uude asukohta rajas ettevõtja omanimelise kaubamaja – Jacob Diedrich Ammende.
Seotud lood
Naiste tee ettevõtlusse ei olnud sõjaeelses Eestis lihtne. Kui kirjastus SÕNA avaldas 1939. aastal "Eesti majanduselu sõnaraamatu" ehk esimese vabariigi ettevõtjate biograafiate kataloogi, oli seal umbes 1400 nime seas vaid 40 naisettevõtjat. Delovõje Vedomosti jutustab mõnedest neist.
Venemaal Arhangelski oblastis Pljesjetskaja jaama lähedal asuvates metsades ja soodes kohtab aeg-ajalt roostes okastraati, mädanenud kasarmuid ja vanadusest kokku varisenud vahitorne. Kõik see on Oneglagi – stalinliku Gulagi süsteemi ühe laagri – sünge pärand.
Praegu on Kalarand pealinna moodne piirkond, kus iga maatükk on arendajatele kulla hinnaga. Kuid veel 20. sajandi keskel oli see asum kuulus eelkõige sellele nime andnud toote poolest, mis oli kala. Ja iga siinne elanik teadis venelastest ettevõtjate Malahhovite perekonda, keda peeti tõeliste Tallinna kilude saladuse hoidjateks.
Pärast Peterburi konsulaadi sulgemist jäi alles vaid üks hoone, mille fassaadil oli kolm Eesti lõvi. See on gooti stiilis „pilvelõhkuja“ – Nikolai II aegse kuulsa piimandus-kaubandusühistu Pomeštšik maja. Selle rajajal õnnestus ühendada Balti mõisnikud ja 1920. aastal oleks ta Tallinnast peaaegu varastanud kuulsa „Surmatantsu“.
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.