Autobaasi kaotamine toimub valitsuse poolt mai algul antud määruse kohaselt. Kuna protsess on äsja alanud, on riigikantselei peadirektori Tarmo Männi sõnul vara öelda, mis autobaasist üldse saab.
«See on selge, et praeguse ettevõtlusvormina on ta end ammendanud ja meil tuleb äriseadustiku kohaselt enne sügist teha otsus, kuidas jätkata,» rääkis Mänd. Ettevõtteregistris on 1960. a loodud autobaasi omandivormiks märgitud riigi omand. Eelmise aasta majandustulemuste põhjal oli ettevõte kahjumis.
Autobaasi direktor Rein Jõelain sõnas, et kapitalirendi (liisitud) autode puhul, mida baasil on ligi poolsada, on pöördutud juba pankade poole, et paluda lepingud lõpetada ja võimaluse korral asendada lepingupartner auto kasutaja ehk allrentnikuga.
Need autod, mis on autobaas on välja ostnud, antakse tasuta riigiasutustele.
Esialgu antakse üle neli-viis autot, täpsustas Jõelain. Ta nimetas kultuuriministeeriumit ja riigikontrolli. Lahtine on tema sõnul küsimus rahandusministeeriumiga ja presidendi kantseleiga.
Riigikantselei peadirektor Tarmo Mänd teatas, et ka tema sõidab autobaasi Mercedesega ja peab selle tagasi andma. «See läheb riigivarana müüki,» lisas ta. Oksjonile ei panda autod mitte jääkväärtuse, vaid turuhinnaga. Kuulutused on ajalehtedes juba ilmunud, enampakkumise tingimused paneb paika riigikantselei komisjon.
Tarmo Männi sõnul pole selge see, mis saab nende riiklike funktsioonidega, mida autobaas seni täitnud on ja mida peaks keegi edaspidi tegema. Need on näiteks presidendi ja tema külaliste, riigikogu ja tema külaliste teenindamine. «Otstarbekas oleks selle jaoks luua riigieelarveline hallatav asutus,» sõnas Mänd. Ta kinnitas, et riigikantselei on valmis selle haldamise enda peale võtma.
Eelmise aasta lõpus kavandas autobaasi kontrollida riigikontroll, kes nüüd on plaanist loobunud. «Ma kuulsin, et autobaas likvideeritakse ja nüüd ongi küsimus, kas on mõtet sinna enam minna,» selgitas peakontrolör Sven Potapov. Riigikontroll käis autobaasis viimati kolm-neli aastat tagasi.
Seotud lood
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.