Euroopa suurimal telekommunikatsiooniturul Saksamaal sooviks mõnede uurimuste kohaselt operaatorfirmat vahetada ligi 40--50% eraklientidest ja 90% firmadest, kes ei ole rahul Deutsche Telecomi kõrgete hindadega.
Uue aasta esimesel tööpäeval polnud aga sideoperaatori vahetamine oluliselt hõlpsam, sest paljud uued firmad ei kiirusta turule tulemisega.
Deutsche Telecomi põhikonkurentidest lõpetab Saksa energeetikakompaniide RWE AG ja VEBA AG ühisfirma Otelo võrgu testimised alles aprillis ning Viag Intercom, kuhu kuulub ka British Telecom, tahab esmalt lõpetada mobiilsidevõrgu väljaehitamise. 1. jaanuaril alustas suurematest vaid Mannesmann Arcor, kuhu kuuluvad AT&T, Saksa Raudtee ning Unisource'i kaudu ka Rootsi Telia.
Püsivõrgu teenuste lisandumisega on 1980. aastatel mobiilside ja sidetehnika turu avamisest alanud ELi sideturu liberaliseerimise regulatiivne osa peaaegu valmis, ehkki väiksemaid muutusi tuleb veel juurde.
Detsembris otsustas Euroopa komisjon nõuda turgu valitsevatelt telefonifirmadelt kaabeltelevisiooniteenuste eraldamist, et vältida nn supermonopolide tekkimist.
ELi sideministrid kinnitasid ka reeglid, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2000 tuleb klientidele operaatorfirma vahetamisel tagada endise telefoninumbri säilimine, mis on eriti oluline äriklientidele. Samast kuupäevast peaks kaduma ka kauge- ja rahvusvaheliste kõnede lisakoodi vajadus.
Teoorias peaks 1998. a järgnev aeg tooma klientidele teenustaseme tõusu, madalamad hinnad ning suuremad valikuvõimalused. Mõnedel hinnangutel võivad rahvusvaheliste kõnede hinnad Euroopas konkurentsi kasvades alaneda kuni 70%. Samas tõusevad ilmselt kohalike kõnede hinnad, kuna ELi seadus teeb lõpu ristsubsideerimisele eri teenuseliikide vahel.
Üheks olulisemaks konkurentsi pidurdavaks teguriks on aga seni veel monopoolse püsivõrgu kasutamise tasud, ehk raha, mida oma infrastruktuurita konkurendid peavad maksma võrgu omanikule.
Saksa valitsus kehtestas tasuks 2,7 penni, mis on madalam kui Deutsche Telecomi taotletud 6 penni, kuid kõrgem kui ELi keskmine -- 1,8 penni. Itaalias, Hispaanias, Belgias ning Suurbritannias on tariif veelgi kõrgem.
Edaspidi koondub Euroopa komisjoni põhitähelepanu vastu võetud seaduste täitmise jälgimisele. Septembris avaldatud USA mobiilsidefirma AirTouch Communications ja Euroopa Unisource'i uurimuse kohaselt on ELi turg täis tõkkeid uutele tulijatele. Ära märgitakse probleemid litsentside saamisel, võrku ühendamisel ning sageduste jaotamisel. Oma osa on siin sidekompaniides suuri osalusi omavate valitsuste vastuseisul.
Turu avatuselt on esikohal Suurbritannia, Taani ja Rootsi, teises otsas aga Kreeka, Portugal ja Iirimaa.
Oktoobris algatas Euroopa komisjon kohtuasja seitsme liikmesriigi vastu, kes suuremal või väiksemal määral turu avamise reegleid rikkusid. Komisjoni edusamme jälgib ka maailma kaubandusorganisatsioon, mis 1997. a saavutas lõpuks kokkuleppe maailma telekommunikatsioonituru liberaliseerimiseks. REUTER-DI-TE-ÄP
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”