Nädal pärast börsiaasta lõppu on igati paras hetk tõmmata joon alla sellele äärmiselt sündmusterohkele ja kohati vastuolulisele aastale Tallinna börsil ning vaadata, mida näitavad ja räägivad numbrid selle aasta kohta.
Minu küsimusele, kas enamik börsiaktsiad möödunud aastal kallines või odavnes, vastas üks mu töökaaslastest kõhklemata, et loomulikult kallines.
Huvitav, et aasta alguse ja suvine hinnaralli on loonud Tallinna börsile vääramatu imago, mida pole suutnud kõigutada isegi sügisene, paljude investorite võidud minimaalseks kahandanud börsikrahh. Endiselt valitseb investorite hulgas kindel veendumus, et iga loos Tallinna börsil võidab.
Vaadates kõrvalolevat tabelit, selgub, et ainult üheksa aktsiat hetkel börsisüsteemis kaubeldavast 27st ehk vaid üks kolmandik suutis 1997. aasta lõpetada plusspoolel. Kuigi üheteistkümne, aasta vältel börsile lisandunud aktsia puhul pole muutuse protsent päris võrreldav terve aasta börsil kaubeldud aktsiatega, on mingi võrdlusmoment siiski võimalik. 16st kogu aasta börsil kaubeldud aktsiast jäid plussi seitse.
Vaadates pingerea ülemist otsa, paistab üsna selgelt silma, et aasta kokkuvõttes on selgelt edukamad olnud just likviidsemad aktsiad. Tabeli tagaossa on nendest jäänud aasta jooksul mitmel korral avalikkusele hambusse jäänud Tallinna Pank ja sügisel vassimiselt tabatud Tallinna farmaatsiatehas.
Tabeli ülemises pooles on veidi üllatuslikult koha sisse võtnud Tallinna külmhoone aktsia. Suvise hinnaralli alguses börsi vabaturul noteeritud, suhteliselt väike ja vähelikviidne aktsia suutis veel septembris, kui ülejäänud börs juba vindus, kerkida korraks üle 70 kr taseme. Aasta lõpu äärmiselt loid kauplemine ja laiaks veninud spread oleks võinud tõusu protsendi jätta ka palju väiksemaks, kuid igal juhul plusspoolele.
Möödunud, alles esimesel täispikal tegevusaastal saavutasid Tallinna börs ja börsi vabaturg kokku aastakäibeks 21,8 mld kr ehk ligi 10 korda rohkem kui 1996. aasta seitsme kauplemiskuu jooksul. Omaette huvitav on jälgida kauplemisaktiivsust kuude kaupa. Käibelt selgelt edukaim oli hinnaralli tippkuu august ja tehingute arvult kriisikuu november.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”