Infrastruktuuriettevõtete emiteeritud kolmekuuliste võlakirjade intressid on praegu võrreldes sügisega kahekordistunud.
«Lühiajaliselt kannatame sisemiste reservide arvel ära, aga pikemas perspektiivis tuleb uusi lahendusi otsida,» märkis ASi Tallinna Vesi ökonoomikadirektor Urmo Raiend. Ettevõte on väljastanud 150 mln krooni eest võlakirju, mis väljaostmist ootavad. Mullu oktoobris väljastatud kolmekuulise võlakirja eest maksis Tallinna Vesi intressi 7%, viimati jaanuari algul aga juba 15,67%.
Raiendi sõnul käivad praegu läbirääkimised, et võtta suurem madalama protsendiga laen, millega võlakirjad välja osta. Vee hind on 1. jaanuaril jõustunud ja sel aastal hind enam ei tõuse, lubas Raiend. Tuleb maja sees vaadata, kust kokku hoida annab, sõnas ta.
«Probleem on, et emissioonid jäid eelmisse aastasse, siis oli olukord väga drastiline,» kurtis ASi Tallinna Soojus finantsdirektor Olev Nilisk. Eelmisel suvel 7,4% intressiga võlakirju emiteerinud ASil Tallinna Soojus on tänased võlakirjad tähtajaga märtsi algul vastavalt 11,5 ja 16,5protsendiga.
Tallinna Soojusel poleks üldse vaja laenata, kui poolgi võlgadest meile ära makstaks, märkis Nilisk. Võlakirjadega on ettevõttesse toodud 50 miljonit krooni, võlad firmale moodustavad aga 100 miljonit.
«Minu süda ei luba küll võlakirjadele kahekohalist intressi maksta,» kinnitas ASi Tallinna Sadam finantsdirektor Sandor Liive. 1995. aasta lõpul esimese ettevõttena võlakirju emiteerinud Tallinna Sadam lunastab 14. jaanuaril välja viimased võlakirjad kogumahuga 20 miljonit krooni, mille intress oli 7,2%. «Sellega lahkume kommertspaberiturult,» tõdes Liive.
Pikaajalisi investeeringuid ei saa planeerida lühiajalise rahaga ja ettevõte peab olema intressi tõustes valmis kommertspaberite emiteerimisest loobuma, vastasel korral kahaneb kasum või kasvab kulu, rääkis ta.
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.