Juristilt võetakse teenistus

Justiitsministeeriumi asekantsler Priidu Pärna nimetab eelnõu peaeesmärgiks õigusteenuse kvaliteedi tõstmist. Eelnõu lubab mitteadvokaatidel taotleda õigusnõuniku litsentsi kindlustusõiguse, maksuõiguse, välisriikide õiguse, tolliõiguse ja patendiõiguse alal tegutsemiseks.

Tavaline õigusbüroo saab eelnõu kohaselt oma senist tegevust jätkata, kui seda juhtiv jurist sooritab vandeadvokaadi vanemabi eksami, millega ta võetakse advokatuuri liikmeks.

Eelnõu seab ühtlasi advokaatidele kohustuse osutada maksujõuetutele klientidele riiklikku õigusabi. Advokaadid ja juristid on esitanud eelnõu vastu häälekat protesti, ka ei nõustunud seda kooskõlastama 12 ministeeriumist kuus.

Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm ütleb, et eelnõu piirab vabadust valida endale juriidilistes küsimustes esindajat omal äranägemisel. «Kui naabrimees on mulle võlgu, miks pean siis tingimata pöörduma advokaadi poole, kui võiksin leida endale odavama nõustaja,» imestab Urm.

Paljude juristide hinnangul peegeldub justiitsministeeriumi eelnõust see, et minister Paul Varul on ise advokaat. Väidetavalt on eelnõu maha kirjutatud Saksamaa vastavast seadusandlusest.

«Kasvuhoone-nuumik-advokaat, kellele on tagatud «väga mõistlik» konkurents, palju kliente ja vähemalt miinimumpalga suurune tunnitasu, pole päris kindlasti see, mis õigusabi kvaliteeti parandaks,» leiab Urm.

Juristide liidu president Kai Amos ütleb, et ta ei näe advokatuuri monopolile põhjendust.

«Paljudes riikides tegutsevad kõrvuti nii advokaadi- kui juristibürood, sest lihtsamates asjades pole tingimata vaja advokaati,» sõnab Amos. «Kui põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus valida endale kaitsja, kas on õige kehtestada, et kaitsja võrdub advokaadiga.»

Advokatuuri juhatuse esimees Aare Tark on samas rahulolematu riikliku õigusabi laiendamisega. «Puht füüsiliselt ei suuda advokatuuri 340 liiget ära täita kogu riigi kohustust tagada kodanikele õigusabi,» tõdeb Tark. «Riikliku õigusabi eest pakutavast tasust ei taha ma üldse rääkidagi.»

Riikliku õigusabi eest on advokaatidele ette nähtud tasu alates 150 kroonist tund, samal ajal kui nende tavaline tunnitasu küünib 2000 kroonini.

Õigusteenuse seaduse eelnõu pole aktsepteerinud rahandus-, välis-, haridus-, põllumajandus-, majandus- ja siseministeerium. Sellest hoolimata on justiitsministeerium esitanud eelnõu valitsuse istungile.

Ministrid arutasid eelnõu viimati nädal aega tagasi kabinetiistungil ja otsustasid, et pärast mõne paranduse sisseviimist kõlbaks see kinnitada. «Kabinetiistungil leidsid ministrid kompromissi, sest justiitsminister lubas sinna teha muudatusi,» kommenteerib pressiesindaja Daniel Vaarik.

Õigusteenuse seaduse eelnõu üks autoreid, justiitsministeeriumi Tartu osakonna juhataja Priit Kama leiab, et küllap kavatseb justiitsminister Paul Varul moodustada eelnõu kohendamiseks uue töörühma.

Vandeadvokaat Aare Targa sõnul kadus õigusteenuse seaduse eelnõu advokatuuri vaateväljast enne praeguse versiooni valmimist.

Juristide liidu president Kai Amos tunnistab, et juristide liit sai eelnõu käekäigust teavet viimati möödunud aasta suvel.