«Küsimus on väga komplitseeritud,» ütles hinnakomisjoni sekretär Märt Mõtus pärast eilset kolmetunnist tulemusteta lõppenud arutelu.
Mõtuse sõnul on selge, et Eesti Põlevkivi töötab kahjumiga ja seda tuleb kompenseerida. Samas -- kui hinda tõsta, langeb ära osa Eesti Põlevkivi kliente ja kahjum suureneb veelgi. «Tekib ahelreaktsioon,» märkis ta.
Kui varem rääkis komisjon ka tähtaegadest ja võimalikest optimaalsetest hinnatõusunumbritest, siis nüüd pole enam neidki, lausus Mõtus.
Põlevkivi kiire hinnatõus seab Mõtuse hinnangul kahtluse alla põlevkivienergeetika üldse. Hinnatõus teeb küsitavaks põlevkivist elektri tootmise ja põlevkivikeemiakombinaadi Kiviteri tuleviku.
Hinnakomisjon koguneb taas täna kell 12, kuid ka see istung võib Mõtuse sõnul tulemusteta lõppeda.
Eesti Põlevkivi taotleb põlevkivi keskmise hinna tõstmist alates tuleva aasta suvest ligi 20 protsendi võrra, põhjendades seda kulude kasvu ja investeeringute vajadusega. Taotluse järgi peaks põlevkivitonni keskmine hind tõusma seniselt 106 kroonilt 127 kroonile.
Eesti Põlevkivi saab senise hinna säilimise korral aastas 70 miljonit krooni kahjumit.
AS Eesti Põlevkivi sai mullu põlevkivi tootmisest 20 miljonit krooni kahjumit, kuigi ettevõtte kasum oli esialgsetel andmetel 30 miljonit, mis saadi vanade põlevkiviladude müügist. BNS
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”