Rahvasuus hru?t?ovkadeks kutsutud Eesti esimese tüüpprojektiga elamud saavad tänavu neljakümneaastaseks.
Hru?t?ovka projekteerinud arhitekti Mart Pordi sõnul peeti enne seda vajalikuks ehitada linnadesse suurte tubade ja kõrgete lagedega kulukaid hooneid, kuhu elanikud paigutati perekonniti ühe korteri eri tubadesse. Maaelanikkonna massilise linna kolimise jätkudes leidis Nikita Hru?t?ov ühel hetkel, et kommunaalkorter pole parim kollektiivsuse kool.
Täpseid ettekirjutusi järgides projekteerisid arhitektid läbikäidavate tubade, väikeste köökide ja vannitubadega tillukesed korterid. Põrandapinna keskmise maksumuse alandamiseks ehitati osa hru?t?ovkasid du?iruumide ja kuivkäimlatega (peamiselt väljaspool Eestit). «Vannitoa põrandapinda kokku tõmmates arvati, et miks inimene ikka vannis pikutab, vannid võiks ju püsti panna, oleks ratsionaalsem,» meenutas Mart Port olusid.
Eestis kestis hru?t?ovkade ehitus 60ndate keskpaigani, mil lahedamad majanduslikud olud võimaldasid esimesena N.Liidus minna üle ajakohasematele projektidele. ETA
Nõudlus kvaliteetse, kuid kalli ehitusmaterjali järele suurenes järsult pärast korteriühistute loomist, sest üksik korteriomanik ei suutnud varem endale taolist luksust lubada. 1997. aastal tehti Eestis ehitustöid rohkem kui 700 mln krooni eest.
Rasked ja ebaratsionaalselt toodetud materjalid on asendumas kergete ja lõppmaksumuselt odavamatega.
Välisviimistluses kasutati fassaadikatetena aastaid silikaati, dolomiiti ja punaseid telliseid, mis tegid ehituse üldkarkassi liiga raskeks ning hakkasid aja möödudes murenema ja reageerisid aktiivselt välitingimustele. Nüüd kasutatakse rohkem odavamat plastikut ja profiilplekki. ETA
Tallinna ja Saue piirile rajatavas Eesti suurimas, Veskimöldre elamurajoonis valmib esimene maja tänavu märtsis, teatas ETA-le Arco Investeeringute ASi juhatuse esimees Kaido Saveljev.
Uuselamurajooni on planeeritud 175 eramaja ning rida- ja korterelamud 150 perele. Piirkonda tuleb kauplus, koolimaja, lasteaed, kõik kommunikatsioonid ja teed ning haljastusvöönd.
72ha pindalaga rajooni detailplaneeringu tegi arhitektuuribüroo Koot & Koot. Projekti finantseerivad laenudega Forekspank, Hansapank ja Hüvitusfond. ETA
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.